Hea, tuntud ja turvaline Anna Gavalda oli seekord minu lugemislaual - kolleeg luges ja kiitis ning tekitas isu mullegi.
Camille on andekas kunstnik, kes olude tahtel töötab koristajana. Tüdruk on väga kõhn ja traumeeritud oma lapsepõlvest, kes nüüd igatseb sõprust, armastust. Koduks olev külm katusekorter probleemide lahendamisele kaasa ei aita. Sama maja suures korteris elab aadliperest pärit Philibert. Mees päästab Camille raskest olukorrast ning pakub talle peavarju ja sõprust. Samas korteris elab ka Franck, andekas kokk ja naistemees ning lõpuks lisandub ka Francki vanaema Paulette. Moodustub omamoodi kummaline perekond, kus pakutakse üksteisele seltsi, sõprust ning kuhu jagub lõpuks ka armastust.
„Koos, see on kõik“ on iselaadne raamat, kus lugemisenauding langeb just erilistele dialoogidele ja värvikatele tegelaskujudele. Suuri intriige siin ei ole, on vaid suhete aeglases tempos kulgemine, kuid ilusa armastuse ootus on olemas, ning sellesuunalist ilusat lõppu ma lootsin. Ilmselt oleks happy endini jõudnud ka pisut lühemat teed pidi. Raamat on üsna paks oma mahult, kuid lihtne oli lugeda ja kohati oli kergelt naljakaski. Ütleme siis kokkuvõtteks nii, et vaimustusest ei kilju, kuid nautisin seda lugemist sellegipoolest.
Kaltse ja linikuid ei tasu ühte kapi panna, nagu mu memm ütleb.“ […] Ma saan vaevu muna praadimisega hakkama, aga veetsin täna terve päeva köögis, ja sina kuulad tavaliselt ainult tehnot, kuid uinud nüüd Vivaldi saatel. See kaltsude ja linikute jutt on jama. Inimesi takistab koos elamast hoopis rumalus, mitte erinevused lk 222
Üks päev tahame surra ja teine päev mõistame, et oleks piisanud paar trepiastet alla minna, lambilüliti üles otsida ja olukorrale pisut valgust heita lk 325
Kirjastus: Pegasus, 2004
493 lk
No comments:
Post a Comment