„Kõik mu mured
mannetud“ on minu arvates pealkirjana väga poeetiline, veidi kriipiv ja ka originaalne. Raamat Miriam Toewsilt.
Yolandi ja
Elfridea on õed. Yolil ei lähe väga hästi, ta on kahe teismelise lapse
üksikema, kel pidevalt on raha vähe ning üleüldse elus nii väga ei vea. End
veepeal proovib ta hoida raamatuid kirjutades,
kuid ka raamatuteemad, mida tõsisemalt võtta, ei jookse talle kergelt kätte.
Seevastu Elfile oleks nagu kõik hea osaks saanud. Ta on maailmakuulus pianist,
ilus ja graatsiline, rikas ja õnnelikus abielus. Samas on Elfi vaimne tervis
väga nõrk ja ta on jõudnud oma elus sellisesse punkti, et ainus võimalik tee
oleks enesetapp. Seda ta korduvalt üritabki. Kuid alati on keegi, kes selle ära
rikub. Tüdrukud on üles kasvanud mennoniitide külas ja hoiavad väga kokku. Nüüd
on Yoli dilemma ees.
Selle raamatu kohta
on raske öelda, et meeldib, teema enesetapp, on midagi sellist, mille kohta on
võimatu öelda: meeldib. Kuid ometi on see lugu väga haarav, väga hästi
kirjutatud ning paneb sügavalt kaasa mõtlema. Kuidas meelitada oma armastatud
lähedast elama? Kas suitsiidne mõtlemine on samasugune haigus nagu diabeet, kõrgvererõhutõbi,
buliimia, s.t ravi on, aga halvimal juhul on see siiski ravimatu? Või on
enesetapusoov kergekäeline allaandmine,
egoismi ülim tunnus või hoopis julgustükk?
Selles raamatus
on hästi palju armastust, hoolimist, aga ka lootusetust. Sa võid ju armastada
ja ka nahast välja pugeda oma armastuse nimel, aga kui ta on teinud otsuse
elust lahkuda, siis ei loe ka kõige siiram ja isetum abi. Ühel hetkel ma
tundsin, et seda teemat on mulle vist liiga palju, kuid lasin raamatul
päevakese seista ning pidin ikkagi lõpuni lugema. Ühtepidi kulutab selline
teema ka lugeja vaimu. Kuid lõppkokkuvõttes minu hinge jäi see raamat vaid
suhtes: proovida mõista.
Väga meeldib ka kaanepilt, selline õrn ja ilus ja habras, mis annab raamatust saadud tunde väga hästi edasi. Ning meeldis omamoodi huumor, mis oli loosse pikitud.
Mulle tundub, et kirjutaja oleks võinud hulluks minna, kui ta ei oleks vallanud
ka olukorra koomilist poolt. Kirjutasin ka päris mitmed mõtted välja, sest kulda-väärivaid
mõtteid siin oli palju.
…kõige tähtsam on kehtestada õrnus, kohe esimese
pauguga või siis vähemalt pala haripunkti lähedal, vähe-väheke, ainult sosin,
aga sügav sosin, sest pinge kuhjub, põnevus ja dramatism kasvavad järk-järgult…,
ja kui madinaks läheb, võib publikule meenuda see varasem õrnusehetk, ja see
meenutus paneb neid igatsema tagasi lapsepõlve, turvalisse olekusse, puhtasse
armastusse, siis sa võib olla liigud sellest eemale, paned igasse nooti kogu
elu vägivaldsuse ja põrgupiina, kruvid, kruvid seda ikka veel üles, kuni tuleb
langetada tähtis otsus: naasta õrnuse juurde, kasvõi ainult põgusalt, libamisi,
või jätkata tõega, vägivallaga, valuga, tragöödiaga lõpuni välja lk 21
..tema üksildus on sisikonnas, kotitäis kive, mida
ta kannab ühest toast teise, linnast linna lk 43
..vaatamata kõigile turvameetmetele, mida me
nüüdsel ajal kõige eemalhoidmiseks rakendame- taradele ja liikumisanduritele ja
kaameratele ja päikesekaitsekreemidele ja vitamiinidele ja vargakindlatele
ukselukkudele ja kettidele ja rattakiivritele ja spinningutrennidele ja
valvuritele ja väravatele -, võivad salamõrtsukad varitseda meie sisemuses? Et me
võime oma rõõmsale minale kallale minna, nagu vallutavad kasvajad täiesti
terveid, rikkumata elundeid, nagu normaalsed emad oma sülelapsi äkki rõdult
alla viskavad … lk69
…mulle tundub mõte, et me võime end häbist
lihtsalt vabaks rääkida, naeruväärne, et häbi on vajalik, et see takistab meil
häbiväärseid tegusid kordamast ning et see motiveerib mõnda meist asjatu
lepituskatsena raamatuid kirjutama, ja ühtlasi aitab häbi … suhteid persse
keerata, aga perssekeeratud suhted on
raamatute ja filmide ja teatri elujõud …. Lk 177
Raamatud ju päästavad meid. Raamatud ju ei päästa
meid. Raamatukogu… .. Mida ta oligi raamatukogude ja tsivilisatsiooni kohta
öelnud. Sa lubad raamatu tagasta. Sa lubad tagasi tulla. Kas leidub teist
institutsiooni, mis nii heas usus tegutseks? Lk 232
Kirjastus: Hea
Lugu, 2021
277 lk
No comments:
Post a Comment