Looduse jõud

 

Suvel on hea natuke meeli erutada ja lugeda midagi põnevat. Jane Harperi „Looduse jõud“ seda on. Kirjanik on Austraalia kodanik ning sinna viib ka raamatu sündmustik.

Ühe Melbourni firma töötajad, viis meest ja viis naist, lastakse vabasse loodusesse, et läbida üsna ürgne matkarada. Matka eesmärkina peaksid paranema töösuhted ja õpitaks ka üksteist paremini tundma. Kaart, millele on märgitud laagripaigad, on ette antud. Raja läbivad täies koosseisus mehed, naised aga eksivad teelt ja naasevad  kadudega: üks on puudu. Asja asuvad uurima politseinikud Carmen ja Aaron. Kadumise põhjusi näib olevat mitu. Naised hakkavad meenutama oma rännakut ning paralleelselt kulgeb ka uurimise lugu.

Nii põnevalt ülesehitatud lugu haarab endasse koos naha ja karvadega :D. Niidiotsi on mitu, ning kahtlus püsib üleval kõigi ja kõige suhtes pea lõpuni. Ei tea ju, kas on kriminaalsus mängus, või nagu ikka kadumiste suhtes, loodad lõpuni, et see on vaid tühipaljas eksimine. Loodusel siin on muidugi oma roll - lase punt tibisid matkama ja vaata, kui hästi nad toime tulevad ilma telefonilevi, vee ja toiduta tundmatus padrikus, kus kummitab nii palju ohtusid. Lisaks ilmneb ju raskustega võideldes inimese tõeline pale. Loo arenedes tekib üsna mitu küsimust. Kas lapsepõlves kogetud ellujäämislaagri teadmised on piisavad selleks, et ekstreemsustes hakkama saada? Või kuidas üldse ekstreemsetes oludes on võimalik hakkama saada, kui omavahelised suhted pole kõige paremad? Lisaks on nii uurijate kui ka matkajate meeltes piirkonnas tegutsenud kunagise sarimõrvari ohvrid. Mõtelmisainet siin on. Igatahes oli pingeline, põnev ja üsna lihtsakoeline lugemine, mis meeldis iga kandi pealt.

Kirjastus: Varrak, 2022

342 lk