Mitte midagi

 

Janne Teller on 1964. aastal sündinud Taanist pärit kirjanik. Tema „Mitte midagi“ on leidnud suurt kõnepinda ning Janne sünnimaal kaaluti isegi selle raamatu keelustamist, samas nüüd on raamat seal kohustusliku kirjanduse nimekirjas. Meie „Vanemuine“ on selle raamatupõhjal loonud ka samanimelise lavastuse, mida praegu  Tartu Sadamateatris  mängitakse. Mina jõudsin aga raamatuni  sõbranna kaudu, tema jutustas sellest nii kaasakiskuvalt, et ei tekkinud küsimustki. Lugesin ja mõtlen tänagi veel, mis see nüüd oli.

Pierre oli seitsmenda klassi õpilane kui ta lahkus koolist. Tema arvates mitte miski siin elus ei omanud tähendust ning sellepärast pole põhjust teha seda, mida kogukond, kool, kodu ootavad. Klassikaaslased püüdsid vastu vaielda, kuid sõnad poissi ei veennud. Lõpuks otsustasid nad tuua poisile nähtavaid tõendeid, s.t koguda iga õpilase kõige tähenduslikum asi selleks, et Pierre veenduks oma ekslikus arvamises. Need olulised asjad olid aga igale erinevad ning omamoodi mängust sai klaperjaht iga klassikaaslase tähenduse kätte saamiseks. Tähenduste kuhi aina kasvas....

Oli täiesti kohutava sisuga raamat ja paneb lausa imestama, kuidas midagi sellist kellegi aju genereerib. Mingid kohad mängisid minu taluvusega ja mõtlesin, et ei suuda seda rohkem lugeda. Samas uudishimu. Läbi ma lugsin ja tegelikult vaid need 143 lehekülge hõredat teksti mahutasid ikka väga palju sisu ja tegevust. Kuna tegelased on noored, siis on raamat suunatud kindlasti esmalt noortele. Samas siinkohal on minus ikkagi vastakad tunded:  ma ei teagi, kas sellist julma raamatut võiks õpilastele soovitada? Pigem vist võiks, sest ega me nende tähenduste peale nii väga palju ei mõtle. Samas endale tähenduslikke asju ikka teame, aga et ka näiteks üks puuleht võib olla kaaslasele ilmatuma suure tähendusega, sellelele me sageli ei tule. Selles raamatus oli palju julmust (ma ei oska neid tegusid mingi muu nimetusega sildistada). Siiski ma hästi ei usu, et need raamatus kirjeldatud teod tavaelus läheksid kordamisele või siis inspireeriksid kedagi. Kui on norm intellekt, kõrvalekallete puhul ei oska kaasa rääkida.

Natuke Eestit ka:

Taani rahvuslipp Dannebrog oli langenud taevast alla aastal tuhat kakssada millalgi, väitis Frederik, et mingisugune Taani kuningas saaks võita vaenlasi Eestimaal. Mida see Taani kuningas Eestimaal tegi, seda ei osanud Frederik öelda ja see ei oleks teda aidanud ka, kui ta olekski suutnud. Meil oli igatahes ükskõik nii kuningast kui ka Eestist... lk39

Kirjastus: Eesti Raamat, 2022

143 lk