Claire
Keegani „Sellised väikesed asjad“ viib 1985. aasta
Iirimaa väikelinna. Söekaupmees Bill Furlong elab seal oma naise ja viie
tütrega üsna ilusat elu. Mees on linnas vajalik, sest sütt vajab külmal ajal
iga pere. Nii ta vurab oma söeautoga perest peresse, täites klientide
tellimusi. Ühel varahommikul nunnakloostrisse sütt viies näeb ta seal midagi,
mis muudab tema mõttemaailma. Mees peab sisemisi heitlusi, kas sekkuda või
mitte?
„Sellised väikesed asjad“ on väike armas
raamatuke, mis sõltumata lehtede arvust sisaldab endas küllalt palju
mõtteainet. On üllatav, et aasta 1985 näis nii mitmete asjaolude poolest 1885.
aastana. Minu silme ees kangastusid pikkades tualettides naised ja väikesi
ärisid täis tänavad ning selline lokkav vaesus, mille tõttu noortel tüdrukutel
oli lihtne sattuda tuhkatriinu staatusesse, mis siiski ei tohiks olla omane 20. sajandi
lõpuveerandile. Samas raamatu saatesõnadest selgub, et ka tegelikkuses tegutsesid nunnakloostrid Iirimaal raamatus
kirjeldatud kujul 1996. aastani. Lugu ise on aga väga südamlik, mis suunab
lugeja mõttedki jõuluaegsetele heategudele. Nii et minu arvates väga hea
lugemine just jõuluperioodil.
Kui sa
tahad elus edeneda, ei tohi mõningatest asjadest välja teha lk 55
Kirjastus: Varrak, 2022
126 lk
No comments:
Post a Comment