Tuulutasin aastaid tagasi ilmunud raamatuid
reisikaaslase valimise mõttega, ja näppu hakkas Catherine Marshall´i „Christy“.
Raamatu kaks osa näisid olevat täpselt paras annus lugemist muude avastuste
kõrval. :)
Loo sündmustik viib meid 20. sajandi alguse Põhja-Ameerikasse.
Üheksateistkümneaastane Christy tahab oma elus midagi korda saata ning suundub
üsna metsikusse mägisesse piirkonda, Puulõikajakurusse, õpetajaks. See on paik,
kus rahvas koges pimedat ebausku ja vaesust, samas olid mägede inimesed uhked,
sõjakad ning raskesti taltsutatavad. Jõukast kodust Christy pole siiski
allaandja tüüp ning ka vaid primitiivsed olud panid naise tegutsema ning otsima
lahendusi selle piirkonna elujärje parandamiseks. Sealset elu aitavad järjele
aidata ka kirikuõpetaja David ning doktor MacNeill. Kaks sümpaatset meest
seavad noore naise dilemma ette, ta peab oma tunnetes selgusele jõudma.
Nii poolkogemata koperdasin ma täiesti
huvitavale loole. Raamat jutustab üsna detailselt mägirahva elu ja uskumusi,
mis olid sealsete inimeste elustiili juurdunud aastasadadega. Lisaks kirjeldatakse ka
kveekerite püüdu tegutseda sotsiaalse võrdsuse ja õigluse nimel. Kui nüüd
misjonärid jt väljaspoolt tulnud püüdsid pisut tsiviliseerida seda piirkonda, sattusid
nad alailma takistuste otsa. Ka Chrityt saatis üsna sageli ebaedu, kuid ta oli
õppimisvõimeline ning mõistis taktika muutmise vajalikkust. Nii et vaeva nägemist oli, kurbust ja pisaraidki,
kuid lisaks ka armastust ja ilusaid hetki. Seega üsna helge raamat kõigi
raskete hetkede kiuste, haaras kenasti kaasa ja täitis kenasti minu aega ühest
punktis teise kulgemisel.
Enesesüüdistuses
püherdamine ja enesehaletsus on hullem kui näoli lendamine lk 185 I osa
Kui põlgate
ära naerid, sest neile on mulda külge jäänud, siis naeri magusat maitset tunda
ei saa lk 109 II osa
Kirjastus: Kupar, 2019
213 + 206 lk
No comments:
Post a Comment