Absoluutselt igas suguvõsas on keegi kunagi vähki surnud lk 150. See haigus hirmutab, sest teatakse rohkem vähihaiguse tõttu suremistest kui elulemusest. Ja sellepärast on tore, kui keegi julge paneb oma kogemused kirja. Maris Pulla kirjutas oma loo raamatusse.
Ta kirjeldab avameelselt oma haiguse lugu, ja väljendab ka tundeid, mis teda
saatsid diagnoosist kuuldes ning ravi ajal. Nii noores eas ei mõtle keegi
sellisele diagnoosile, kuid haigused käivad mööda inimesi ning mõnikord ei vali
haigus sugugi mitte vanuse järgi. Raske haiguse diagnoosi saanul tekib mõistetav
küsimus: miks mina? Ka neid küsimusi püüab Maris lahata, ta soovib minna päris
selle haiguse juurteni, et mis see lõpuks on, mis sellise haiguse sünnitab. Nii
analüüsib ta oma senist elu, tundeid ja tundmusi, mida ta arvab olevat n.ö
süüdlasteks vähi rakkude paljunemisel. Pisut küll kordab ennast, aga see lugu
tuleb südamest ning on igati ehe ja aus. Ma küll ei tea, kas üleüldse on
võimalik teada saada selle haiguse algpõhjust, kuid usk loeb kindlasti - kui sa
usud teadvat, mis selle haiguseni viis, siis vast nii see on. Selliseid kogemuslugusid on vaja meil kuulda,
sest see inspireerib Marisega samas olukorras olijaid ning aitab mõista
vähihaigeid sõpru, sugulasi, tuttavaid.
Kirjastus: Iseendana World, 2022
197 lk
No comments:
Post a Comment