Suzumi Suzuki „Kingitud elu“ soovitas mulle
sõber. Jaapani kirjandus ei ole minu esimene valik kunagi olnud, aga usaldasin
sõpra J
„Kingitud elu“ on autobiograafiliste
sugemetega raamat ema ja tütre suhetest. Ema põeb vähki ja on peagi suremas.
Tütar võtab ema enda juurde, kuid kui läheb raskemaks, viib ema haiglasse. Suhted,
võib juba ette arvata, ei ole olnud kõige soojemad. Ema armastanuks kirjutada
luuletusi ja heljuda oma unistustes, kuid tütre eest hool nõuab oma. Mustrid
kipuvad korduma ja noor naine vaatab tagasi oma lapsepõlve ning sellega saab
selgemaks ka ema elulugu.
Need 80 lehekülge said nüüd küll väga kiiresti
loetud. Hästi puudutav ja kurb lugu. Minu arvates selline lugu, mille eest
tahaks ka omakorda oma tütreid hoida. Mitte et siin nüüd midagi nii kohtutavat
oleks olnud, aga eks ema ikka tahab et lapse saatus oleks enda omast kordi
parem. Ja kui siis mingid märgid hakkavad näitama, et ei ole see muud, kui
ajaloo kordus, siis see leppimise tee ei ole ka lihtne. Eriti kurb on see, et
mõnikord on vaja selleks, et leppimise tee leida, haigust. Õnn jõuab aga siis
kohale, kui sa ise usud sellesse, või siiski mitte? Küsimusi ja juurdlemist
pärast raamatu kaane sulgemist jagub veelgi.
Tee endale selgeks ainult see, mida suudad
mõista lk 73
Kirjastus: Tänapäev, 2023
80lk
No comments:
Post a Comment