Tuesday, August 19, 2014

Tappa mees



Tappa mees – pealkiri on selge ja konkreetne ja oodata võiks sellise pealkirjaga raamatust tavalist krimkat. Tegelikult Matt Whymani kirjutatud lugu on tõsielul põhinev ja klassikalisest kriminaalromaanist ikka täiesti erinev.

Tegemist on eluga Colombias, kus lokkab vaesus, harimatus, narkokaubitsejad, koduvägivald. Inimelu ei tundu maksvat midagi ja kurjategijateks saadakse üsna noorelt. Raamatu kandvateks tegelasteks on kaks poissi, kes end suurematest gängidest on osanud eelmale hoida, kuid see ei tähenda, et kuritegelikult teelt soovitakse kõrvale jääda.Ahvatlev on omada revolvrit ja teha tõelisi tegus.
Lisaks elu kriminaalsele poolele on see raamat ka kahe poisi sügavast sõprusest ja teisemeliste mõttemaailmast ja sidemetest oma perekonnaga.
Karm elu ja kurb raamat.


Sellest kirjutab ka:

Monday, August 11, 2014

Puudel Pedro ja igatustasu...



 Puudel Pedro ja igatsustasu
…on lihtne ja eluline lasteraamat Leelo Tunglalt, mida on tore ka täiskasvanuil lugeda. Lugu ise ongi nagu tänapäevast võetud, millele väikesed ootamatused lisavad parasjagu põnevust juurde.

Raamatu keskmes on kaks sõbrannat, Liisa ja Aivi, kes koguaeg ei ole sõbralikes suhetes olnud, aga ühine koeraarmastus  lähendas neid ja pani ka koos tegutsema. Raamatus tõusevad esile vägagi tavalised probleemid: abielulahutus, suhted vanematega, klassikaaslastega, naabritega, mis lõpuks kõik mingil moel lahendatud saavad. Tubliks abiliseks on ka koer Pedro.

Leelo Tungal oma muhedate ütlemiste ja mõnusa huumoriga oskab ka tõsiseid probleeme lahata selliselt, et midagi kripeldama ei jää ja liialt nukraks ka ei tee. Pealegi on raamatusse kaasatud ka paljud tänapäevased moodsad teemad, nagu koduabiline, ema tööl Brüsselis, loomade varjupaik, nutitelefon ja facebook. 

Tore lugemine!!!

Sunday, August 3, 2014

Risk


C.K.Stead´i "Risk" on ootamatult omapärane ja küllalt tõsine lugemine, mida võib mõtestada mitmeti. Üks poolus on selline tavaliselt klassikaline, kus keskeakriisis mehe aastaid kestnud abielu ei toimi enam ja ainus lahendus on sõbralik lahutus. Tuleb teha uued valikud sh uus elupaik, uus töökoht. Ootamatult selgub, et ammusest põgusast nooruspõlve romansist on tal olemas ka tütar.

Teisest küljest on raamat moodsa aja kriisidest kuni krahhideni välja, seda nii panganduses, kus Sam Nola töötab, kui ka poliitikas. Oma tegevuspaikades ületab raamat kontinentide piire. Peategelane on pärit Uus-Meremaalt, kuid tema ühe suguharu juured on Horvaatiast. Viimasel ajal elab ta Londonis ja tütar on prantslanna.

Sisult on siiski tegemist küllalt kurva alatooniga raamatuga. Sam Nola näis üksildane, vaatamata talle osaks saanud suhetele, uutele tutvustele ja sobivale töökohale. Raamatu helgem pool on kirjeldused, milles on veidi lummust ja salapära.

Saturday, July 26, 2014

Suvi nagu see


Ajaviite romaan Annette Hohbergilt. Varraku ajaviite romaanil on see hea omadus, et lugema asudes sa tead, mis laadi lugemisega on tegemist. Neis on kirge, veidi põnevust ja alati õnnelik lõpp.
Nii oli üldjoontes ka selle lugemisega.
Nooruspõlve suveromanss leidis ootamatu jätku pärast paari kümnendit. Naise valedel alustel loodud peresuhted on haprad ja taaskohtumine nooruspõlve suvearmastusega äratavad uinunud tunded. Selgub, et neil on rohkemgi ühist, kui ainult see suvi. Sellest suvest jäi naisele ka tütar. Suhete sasipundar saab raamatu lõppedes lahtiharutatud.
Eks see suhete draama oli küll kohati väga seebikalik ja etteaimatav. Aga ilusa lõpuga lugu, miks ka mitte...


Terminaatori lugu "Nagu esimene kord" võtab minu arvates väga hästi kokku raamatu sisu :)


Thursday, July 10, 2014

Palveränduri päevik


Ajakirjanik Paavo Kangur on toonud päevavalgele oma teekonna Santiago de Compostelasse.
Kui palverännak näib tõsine ettevõtmine, siis Paavo rännakud näivad kerged ja pigem hetkeemotsiooni ajel otsustatud, ilma pingeta ettevõtmised. Läks ta ju esimest korda hetkel, kui oli olnud olude sunnil töötu ja ka kodused suhted ei olnud kõige paremad.
Kogu raamat on kirjutatud ladusalt, päevikulaadselt, kirjas eredamad hetked, mis siis parasjagu on veidi rohkem pinget pakkunud kogu selle pika astumise juures. Esindatud on ka need mõtted, mida varasemast elust ei saa lihtsalt lahti lasta, muuhulgas  ka väheke kibestumust töötuse teemal. Ladusalt esitatud mõtted on absoluutselt pingevabad ja tundub, et samapalju  kui mõõdeti kilomeetreid, nii palju kulus ka veini :D
Aga samas on raamat ka küllaltki informatiivne ja kellel peaks olema plaanis sarnane ettevõtmine, siis esmase teabe saab siit väga edukalt. Ka olemasolev pildimaterjal toetab väga hästi sisu.
Lisaks on raamatusse kogutud ka teiste sama tee läbikäinute mõtteid. Rännaku emotsionaalsem pool tuleb välja Aira Tammemäe päevikust.
Eredamaid mõtteid on raamatus mitmeid. Patt on olla püüdlikum ja õndsam kui Jeesus Kristus, rõhutada oma kõrget eetilist puhtust ja käituda ülejäänud inimkonna suhtes kui moe- või eetikapolitseinik lk 95.
Ja ilmselgelt ei anna siiski raamat ka täit selgust ettevõtmisest ja sellest tundest, millest võib sellisel pikal retkel osa saada. Tegelikult peab seda ise omal nahal tundma, kui sa igal hommikul ärkad, lööd oma kümnekilose seljakoti selga ja hakkad astuma. See tunne saab ühel hetkel sinu osaks. Sa ei vihka ega armasta seda, vaid oledki üleni seesama tunne lk 142.

Saturday, July 5, 2014

Märkmeid Eestist

Eks alati on põnev teada, mida meist mõeldakse või arvatakse. Ühe nägemuse Eestimaast  ja rahvast on kirja pannud prantslane Richard Millet.

Mõttevälgatusi ja erinevaid seoseid on ta väljatoonud seinast seina. On häid ja vähem häid arvamisi, mis segunevad tema enda sisemaailma päevavalgele toomisega. Näib üllatav, et põgusal siinviibimisel ei piirdunud ta ainult Tallinna külastamisega, vaid jõudis ka näiteks Abrukale ja Abja-Paluojale. 

Ise oleme nii harjunud kõige meid ümbritsevaga, aga need samad kitsaskohad, mis ennastki häirivad on ka kirjanik väljatoonud. Kunagi oli vaat et staatuse sümboliks elada kolhoosikeskuse paneelmaja korteris. Nende väljanägemine ja ümbrus jätavad täna paljudes paikades soovida ja selle on ära märkinud ka Millet. See kõik, mille ta välja toob, ei näi sugugi halvustav, pigem mõrult aus.

Aga positiivsemaid märkmeid on ikka ka, mida ise nii väga ei ole teadvustanudki. Näiteks Eesti topeltvokaalid, eriti naisenimedes, nagu Jaanika, Triin, Tuuli, Kristiina, on kui meelelise õnne, vaat et õnneliku elu tõotus lk 10. Õnnelikud topeltvokaalidega nimede kandjad :)

Millet on teinud juba enne reisi algust ära põhjaliku uurimistöö ja näib, et  teab meie taustast rohkemgi kui keskmine eestlane.
Nagu pealkirigi ütleb, on kirja  pandud mõtted nagu märkmed, mõned mõtted pikemalt, mõned lühemalt ja tema mõttesähvatused mahuvad ära napile 80-le lehele. Samas on kirjutatu ikka ehtsalt prantsaslik ja eestlase mõttemaailmale vägagi teistsugune lähenemine.

Veel kirjutavad:

http://riiulis.blogspot.com/2014/06/markmeid-eestist.html

http://maemaailm.blogspot.com/2014/07/markmeid-eestist-richard-millet.html

Sunday, June 29, 2014

Provence´i murtud südamega



 
Provence`i  räägitakse kui lummavalt kaunist puhkuse paigast ning ilmselt pea igaüks oma unelmais sinna minna tahaks. Seega oli  pealkiri ajendiks, miks sai seekord lugemiseks valitud just see raamat.

Lühidalt sisust. Heidi abielu oli  täiuslik.  Elu on täis ootamatusi ja pärast abikaasa surma tuleb üksinda iseenda ja oma lapsega hakkama saada. Seni kestnud ilusat elu on raske mälust kustutada ja nii elab ta paljuski mälestustes. Tema lähedaste arvates on talle vaja elumuutust ja hingevalust aitaks üle saada üks Provence`isse kaotatud suvi. Nagu ikka, üks ootamatus viib teiseni ja Heidi leiab taas armastuse. Nii saab mõttes raamatu pealkirjale lisada teise poole – Provence´ist tagasi kaotatud südamega.

Tegemist on täiesti tavalise lihtsa armastusromaaniga, kus end kurvana ja üksikuna tundev lesk naine leiab oma õnneliku elu uuesti Provence´is.  Tegevused raamatus on aeglased ja rahulikud, nagu ilmselt võiks olla ka puhkus Provence`is. Lisaks Heidi loole rullub  lahti ka üks teine armastuslugu. Või ka kolmas, sest armastus käib kõhu kaudu. Päris palju tegeletakse toidu valmistamisega ning raamatu lõppedes on antud ka mõned hõrgud toiduretseptid Provence´ist, mis väärivad katsetamist. Samas Provence ennast selles raamatus just väga palju ei ole, aga veidi siiski...

 On suvi ja selline sisult ilus lugemine on täiesti paslik suvesse.

Veel kirjutavad: