Elizabeth Jane
Howard „Selgusetus“
Inglise keelest
tõlkis Ann Alari
Kirjastus:
Varrak, 2025
439 lk
Cazalet´
perekonna kroonika on jõudnud 3. osani. Esimene "Valguse aastad" ilmus 2020., "Ootamise aeg" 2023.
aastal.
Sõda liigub lõpu
poole, perekond pendeldab endiselt Londoni ja vendade lapsepõlvekodu Home Place´i
vahet. Noorem põlvkond elab noorusele omast elu: Louise abiellub ja sünnitab
lapse, Polly särab kaunidusest ning on omamoodi iluetaloniks paljude silmis, Clary
kirjutab päevikut oma kadunud isale. Vanem põlvkond püüab alles hoida perekonna
ühtsust, kuid omad salakäigud on neilgi, millest keegi nagu teada ei tohiks. Sõda on muutnud elamistingimusi, harjumusi
ning paljuski ka suhtumist ellu. Daamid, kellel olid teenijad, on nüüd valmis
ise käsi määrima, toitu hankima. Vendade ärivõimalused on muutunud. Pinnale on
tõusnud sotsialistlikumad vaated.
Elu on pidevas
muutumises ja Cazaletide kroonikas joonistub väga hästi välja, kuidas suhtub
muutustesse noorem põlvkond ja millesse takerdub vanem, kuidas armastus ja
kohustus ning unistused ja tegelikkus moodustavad sasipuntra. Samas on keskendutud
veidi rohkem nooremale osale perekonnast. Lugu on hästi voolav, otseselt suuri sündmusi
ja põnevust kruttivaid tegevusi siin ei ole, aga samas on nauditav osa saada ühe
perekonna eri vanuses inimeste elude sobitumisest hetke olukordadega, juhustest
haaramisest ja valikute tegemisest. Hästi realistlik, psühholoogiline, soe ja
südamlik lugemine.
On raamatuid,
mida loed nagu jookseks maratoni, sest on nii põnev, et ei saa rajalt maha.
Käesolev sinna klassi ei kuulu, see raamat on pigem nagu metsasörk, kus sa
märkad puudekohinat ja linnulaulu ning sa tunned naudingut sellest tegevusest ja
kogetust. Cazaletide kroonika eri osad on ilmunud nii pikkade vahedega, et olin
lugemist alustades üsna veendunud, et ma ei mäleta ei tegelasi ega tegevust.
Tegelikkuses tulid nad minu mälusoppidest kõik kenasti välja, lisaks on raamatu
algusesse joonistatud kena sugupuu, mis aitab meelde tuletada. Oodata peaks
olema veel kaks osa. Põnev!
…oleks aeg härjal sarvist haarata …. – kui kord
sarvist haarad, pead arvestama, et sarvede taga on härg lk 143
Kas tõesti on nii, et kui viskad oma leiva vee
peale, siis pikapeale saad lausa koogi?
Mõnes mõttes ehk küll – aga sa ei pruugi seda ära
tunda lk 314
Esimene osa: Valguse aastad
No comments:
Post a Comment