Monday, November 9, 2020

Arm

 


 9.- 11. novembrini tähistatakse Põhja- ja Baltimaades Põhjamaade kirjanduse nädalat. Kuna Auður Ava Ólafsdótti´i „Arm“ on valitud selle nädala tekstiks, siis see asjaolu oli üks valiku põhjus. Raamatu tagakaane tutvustus on ka tõeliselt lugemisisu tekitav.

Jonas on kuldsete kätega mees, kes tunneb sisemist tungi kõike parandada. Samas korda ei oska ta oma elus luua. Kõik on kuidagi halvasti: abielu on lörri läinud; selgub, et tütar ei olegi tema päris tütar; ema on dementne; enda sisemine motivatsioon on olematu. Ühesõnaga elusäde on kadunud ja Jonas mõtleb, kuidas seda maist viletsust lõpetada. Kodus ta surra ei taha, seega otsustab lennata välismaale, maale, mis ägab kaose ja korratuse all. Nimelt on seal olnud sõda, mille kõrval Jonase armid näivad tühised. Kuna kaasa sai võetud akutrell ja kõige parandamise kirg saab ta uues keskkonnaski kätte, siis elust lahkumise mõte ei olegi enam nii ahvatlev...

See on viiekümneaastase mehe hinge sisse piilumise lugu – lugu sellest, et kõik ei pruugi alati pöördumatult halb olla, kui olud õiged ja tekib kuuluvuse tunne, siis tasahilju on oma mustast august võimalik välja tulla. Inimene tahab vajalik olla, siis on lihtsam ka enda sisemiste vastuoludega toime tulla.  Jonast aitasid parandamise kirg ja  akudrell . Oma oskuste kaudu on võimalik leida see nišš, mis tõstab toonust, aitab hoida positiivset joont.

Üldjoontes mulle meeldis see hästi nauditava ja sügava tekstiga, melanhoolne, pisut lüürikasse kalduv lugu. Miks üldjoontes? Lihtsalt ei ole olnud õiget lugemisehetke. See raamat siin vajab pisut pühendumist, süvenemist, sest iga sõna, lause, rida on puhas kuld. Kui aga sellist aega endale võtta ei ole (või ei oska võtta), siis unega võideldes läheb pool kaduma. Vaatamata sellele, et minu lugemiseprotsess kulges vaevaliselt, läks see lugu hinge, pakkus mõtteainet ja puudutas väga.

Lootus tärkab sest imelisest kannatusest lk 102

Kas keegi üldse kunagi toibub sündimisest? Kui meilt enne arvamust küsitaks, otsustaksime ehk mitte üldse sündidagi lk 175

Kirjastus: Eesti Raamat, 2020

175 lk

No comments:

Post a Comment