Õpetaja

 

Ma ei ole „otse ja ausalt“ sarja raamatuid mitte ühtegi lugenud, aga  Gedi Põderi raamat „Õpetaja“ pani enda järele haarama vaatamata sellele, et minul selle elukutse esindajatega otsene suhe on õpilaseaegne. Samas on mul häid tuttavaid, kes on tänagi õpetajad ning küllap mingil moel haakub minu töö üks rollidest pisut õpetaja omaga.

See on õpetaja Gedi lugu ja nägemus. Ta analüüsib hästi palju iseennast, tunnistab vigu ja õppetunde ning mõistab, kuidas neid vigu parandada. Samas ta ka kiidab ennast kui miskit on hästi läinud ning möönab, et meil eestlastel on see enesekiitmine kuidagi häbiasi. Minu arvates oli see natuke ka nagu hingeabi raamat, mis aitab tõsta positiivsust eneses, sest Gedi peab oluliseks endast positiivse märgi maha jätmist. Ja kui seda mõtet nagu mantrat korratakse, siis mõjub see toonust tõstvana. Nii et üldjoontes selline lihtne ja aus raamat, mis vaatab õige pisut õpetaja ameti telgitagustesse ning sisendab usku ja lootust neile, kellel ei ole  töömotivatsioon ja ka tööeetika nii kõrged.

Õpetaja amet on keeruline ja minu varasemat arvamust see lugemine ei mõjutanud. See töö on neile, kellel on kutsumus, kes armastavad lapsi, kes oskavad ajaga kaasas käia, kohanduda kiirest ning kes on head inimesetundjad. Mina võtan küll mütsi maha selle ameti pidajate ees.

JES kirjastus, 2022

208 lk