Seekord on jälle kirjandusklubi lugemine. Leppisime kokku, et loeme Katrin Pautsi loomingut ja Minu Muhumaa arvesse ei
lähe. Valisin „Tuleneelaja“.
Pimedatel
maanteedel sõidetakse järjepanu surnuks noori punapäiseid ja rasedaid naisi.
Õnnetuspaikades on märgatud liikumas salapärast võõrast, kes seal küünlaid
süütab. Tundub, et asjasse on segatud keegi Inselmann, kuid keegi tea, kes ta
on ja kuhu ta kadus. Asja asub uurima ajakirjanik Eva. Kõik niidiotsad viivad
Muhumaale, kus on peidus kogu selle loo võti.
Võib olla oli taas see n.ö kohustusliku
kirjanduse tunne lugemisel, kuid - no ei olnud see minu raamat, kohe üldsegi mitte. Põnevust oli, ladusalt oli
kirjutatud, seda ei saa salata, samuti oli iselaadi mõttekäike, kuid üldmuljena
jäid süžeeliinid kuidagi kiirustades kokkukeevitatuks ning liiga
lihtsakoeliseks. Umbes nii, et siis tuli see… ja siis tuli see… Tegelaskujud
vahelduvad, aastakümned vahetuvad, kuid seos nende kõige vahel oli nõrgavõitu. Aga tore oli lugeda ja silme ette manada
tuttavaid kohti: Tuudi, Lihula, Virtsu
Kirjastus: Varrak, 2016
260 lk
No comments:
Post a Comment