Kui võõramaa kirjanik puudutab ükskõik mis
moel raamatus meie Eestit, olen ma siiralt huvitatud. Tadhg
Mac Dhonnagáin on Iiri kirjanik ja tema Proua Lazares on üheks mõtteliseks
liiniks loodud side Eestiga.
Levana on uhkusega juut. Naine on väga
kiindunud oma vanaemasse, Hana Lazaresse, kes põgenes lapsepõlves Eestist
holokausti eest. Nüüd, mil vanaema on vana ja vaevleb hootise dementsuse käes,
saab Levanale selgeks, et vanaema jutustatu Eesti päritolu kohta ei pruugi olla
tõde. Oma segasuse hetkedel kõneleb vana daam hoopis tundmatut keelt. Noor
naine paneb töösse oma sidemed, et välja selgitada see, mis päriselt oli.
Raamatu idee ja sündmused on huvitavad.
Erinevaid ajastuliine ja tegevuspaiku on mitu ning kõigel neil on oma raudne
roll loo kujunemisel. Lugu on jutustatud
lihtsalt ja üsna hoogsalt, kuid minu jaoks jäi puudu miski sõnulseletamatu. Eesti
osa selles loos oli samuti olemas, kuid seda pigem mainimise tasemel. Samas on
huvitav mõelda, et miks autor on holokausti teema toonud just Eestisse? See maa
oleks ju võinud olla Poola, Saksamaa või mõni teine Euroopa riik? Minu jaoks oli see raamat ikkagi armastuse ja
ellujäämise lugu. Mõnikord on vaja selleks, et elada, teha enda omaks kellegi
teine mina, ja sõda andis selleks võimalusi igal juhul. Tegemist oli ka üsna
filmiliku raamatuga, ja kujutan ette, et hea filmi jaoks oleks siin ainest
küll.
Vaatamata sellele, et mul natuke venis see
lugemine (võib olla ei olnud aeg ja koht selleks õiged), oli selles raamatus
teemasid päris mitu ja need pakkusid mõttelõnga üsna mitme kandi pealt. Esmalt
ikkagi usu ja lootuse teema, palved neitsi Maarja poole, kas need aitavad
väestada usku?; juutluse teema, kui kasvatada oma last juudi traditsioonide
vaimus, kas siis temast saab juut? rahvakultuuri kogumise teema, pärimuse
kandumise oluline roll põlvest põlve. Ja muidugi iiri nimed, nende hääldusele
on raamatu lõpus pühendatud pea paar lehekülge. On ikka keerulised J
Tore on aga teada, et HeadRead selle aasta festivalile
tuleb ka Tadhg Mac Dhonnagáin, kelle „Proua Lazare“ on esimene gaeli keelest
eesti keelde tõlgitud teos.
Kõige
tähtsam ime juures on osata see ära tunda lk 217
Kirjastus: Varrak, 2023
294 lk
No comments:
Post a Comment