Tahan lihtsalt öelda, et ilmunud on ühe kooli, millega olen seotud, lugu. Ma ei ole seal õppinud, kuid minu lähikondsed on ja sellepärast olen alati olnud huvitatud selle paiga ajaloost ning pean kalliks neid mälestusi. Vatla kool oli eriline: mõnus mõisa hoone, kena park ning samas kompleksis veel kaks hoonet, mille ühest seinast teise ei näe (selle tekkeloo kohta on olemas ka legend). Sellises koolis õppida oli kindlasti väga teistmoodi kogemus - majaga käisid kaasas treppide naksumised, mõisaparuni aegsed laemaalingud, igasugused sopid, nurgatagused jms. Koolil täitunuks tänavu 100 aastat, paraku lõppes selle kooli lugu 94ndal tegutsemisaastal. Raamat võtab kokku kenasti kooli eelloo ning kirjutab lahti kõik lennud, neist 89. lend oli viimane. Samuti on sõna saanud ka mõnede aastakäikude vilistlased. Uurisin neid fotosid ning lugesin tuttavaid nimesid, äratundmist oli palju. Probleemid kaheksakümnendatel ka üsna samad, mis tänapäeval: raha vähe, remondivajadus suur. Nagu paljudes teistes paikades Eestimaal, oli kooli hiilgeaegadel õpilasti kaugel üle saja, ja siis ühelt maalt algas langus, igal aastal astus kooli üha vähem õpilasi, kuni neid jäid nii kasinalt, et omavalitsus kooli enam otstarbekaks ei pidanud. Nii et see raamat on mingis mõttes ka ääremaa lugu, maal elu hääbumise lugu. Võib olla muutuvad veel ajad ning maaelu muutub taas atraktiivseks. Praegu on aga hea, et ühe paiga 100 aastat on raamatus ning võib olla on ajalugu korduv ning laste arv Vatlas kasvab sedavõrd, et taas on kooli vaja.
Raamatu koostajate seltskond, kes on koondunud nime taha MTÜ Vatla Kooli Vilistlane, on ära teinud väga suure töö. Kõik see lugu ladusalt kaante vahele panna, väärib kindlat kiitust! Hinne 5 :)
399 lk
No comments:
Post a Comment