Reisija

 

Ulrich Alexander Boschwitz „Reisija“

Tõlkinud: Katrin Kaugver

Kirjastus: Postimees, 2022

278 lk

1938. aasta Berliinis oli ärev aeg eelkõige juutidele. Nende kodusid rüüstati, sünagooge põletati ning juudi rahvusest inimesi arreteeriti. Ka ärimees Otto Silbermanni koju saabusid natsimeelsed jõud, kes arreteerinuks mehe, kui too poleks tagaukse kaudu plehku saanud. Kuhu aga minna, kui piirid on kinni ja keegi sind enese turvalisuse pärast enda juurde ei taha? Nii jääbki ainsaks eluteeks raudtee, kus ta kohtab erinevaid inimesi. Senises elus heal järjel mees mõistab, kui väike abitu mutrike ta selles muutvas maailmas on.

Tegevusi raamatus on vaid mõne päeva jagu, aga minu jaoks oli see raamat midagi natuke suuremat, kui ühe mehe ellujäämise püüdluse lugu. Siin kooruvad nii  inimlikud tunded, mis saavad tärgata vaid siis, kui sa oled kõigest sellest maisest elust ja ilust ilma jäämas. Omamoodi absurdi on selles loos, mingit pidi ka huumorit, aga samas ikka tohutult kurblooline. Kujutan ette, et ega see lugu poleks ju saanud teistmoodi lõppedagi.

Natsirežiimist olen lugenud varemgi erinevaid lugusid, aga see siin eristub ja nihutab taas mingeid mõistmise piire.

Suurepärane!