Oriana Fallaci „Kiri sündimata jäänud lapsele“
Itaalia keelest tõlkis Anne Kalling
Kirjastus: Koolibri, 2011
131 lk
Korrastasin raamatukogus riiuleid ja pilk jäi peale Oriana Fallaci “Kiri sündimata jäänud lapsele”. See pealkiri kõnetas, olen ju naine, ema.
„Kiri sündimata jäänud lapsele“ on last ootava naise sisemine monoloog, kus
analüüsitakse väga kalkuleeritult tundeid, mis puudutavad loodet ja alanud uut elu, nii lapse kui iseenda suhtes. Ühest küljest
tärkab armastus, teisalt ka kahtlus ja sisemine hirm: kas ma pean minetama
iseennast ja pühenduma ootusele, kas kõik on korras, kas ma pean ohverdama
ennast, kas see väikene olend minu sees hakkab dikteerima minu elu, kas ma olen
piisav…. Need ja teised hingekriipivad küsimused, kusjuures antud teema puhul
kohal, ajal, staatusel ei olegi tähtusust, tunded jäävad alati samaks.
Ei ole vahet, kas lapsed on sündinud või sündimata, see raamat on naistele naiseks olemisest, on ju emadus elu loomulik osa ja naise ülesanne maailma kestvuse nimel on sünnitada. See ei ole autori isiklik epopöa, raamatu
minategelaseks võiks olla iga last ootav naine. Ei ole ju rasedus ainult ootus
õnnes. Ka kõige oodatum rasedus ja rõõmsaim ootus sisaldab hirme, kahtlusi,
kõhklusi. Alati on võimalus, et kõik ei lähe soovipäraselt. Selle raamatu pealkiri ütleb, et laps ei
sünni. Siiski ei ole see leinaraamat, vaid naise vestlus-arutlus lootega.
Kahtlemata kirjutab Fallaci väga hästi, see on ikkagi naise hinge süvaanalüüs.
Väga hea lugemine!
Raamatus on nii palju mõtteteri, mida soovinuks ümber kirjutada. Aga juba trükitud raamatut ei ole mõtet ümber trükkida. Seega valisin vaid mõne.
Südamel ja mõistusel ei ole sugu. Ega ka käitumisel lk 28
Ei loe, kas sa oled hea või halb, elu siin maailmas ei
sõltu sellest. Sõltub hoopis vägivallal põhinevate jõudude vahekorrast.
Ellujäämine on vägivald. Sa paned jalga nahkkingad, sest keegi on maha löönud
veise, võtnud talt naha ja teinud sellest jalatsid. Sulle annab sooja kasukas,
sest keegi on tapnud metslooma, sada metslooma, et neilt kasukas maha võtta lk
60
No comments:
Post a Comment