Rongilapsed

 

Viola Ardone „Rongilapsed“

 

Itaalia keelest tõlkis Kaidi Saavan

 

Kirjastus: Päikese Kirjastus, 2025

 

287 lk

 

Kommunistliku partei idee on viia Napoli vaeseid lapsi rongiga põhjapoole talvituma, n.ö söömile, kostile, et nad siis kosununa pere rüppe naasta saaksid. Sama tee ootas ka seitsme aastast Amerigot. Kaose keskel kasvanud poiss on nutikas, kuid kodupaika jäänud emale oli  laps pealtnäha nagu umbrohi, nagu karistus. Uus perekond märkab poisi andeid ja kingib talle uue elu. Kuid ka see uus elu ei vabasta minevikust, mis täiskasvanuna võib tuua uue nägemuse.

 

Lihtne, dramaatiline ja haarav on see lugu. Lugu truudusest, lõhestatusest oma päritolu ja tegelikkuse vahel, mida ühtepidi ei mõista ja teisalt tuleb ka see mõistmise pool sisse.  Oluline roll on siin kingadel, mis on kui staatuse sümbol, Napoli laste kingad on määrdunud ja pigistavad. Põhja pool on võimalus uutele mugavatele kingadele. See lugu kisub kaheks, ühtepidi on hea meel Amerigo üle, teisalt on emast kahju, kahju tema valikute pärast, kahju Amerigo hingelise segaduse pärast. Aga lõpp oli pigem helge. Ja helgust lisab lapse nägemuses jutustus.

 

Nii et – soovitus!

 

Mu käsi andis lubaduse ja hakkas tulevikuplaane tegema. Nagu juhtub siis, kui sa armud lk 271