Ma armastasin terroristi

… on tõsieluline raamat Anna Sundbergist tema enda ja Jesper Huovi sulest. 

Nagu pealkirigi ütleb,  on raamat naisest, kes armus terroristi.  See on täiesti tavalise Rootsi naise ülestunnistus sellest, kuidas ta hakkas moslemiks, läks mehele džihadistile, sünnitas lapsed, allus usule, ekstremismile, oma mehele. Sellele eelnes küll pisut trotslik teismeliseiga, väärkoheldud saamine ja teatud ebastabiilsus, kuid sellegipoolest oli Anna tüdruk, kellel oli mõistev perekond ja korralik kodu, ja kellest ehk midagi sellist ei oleks osanud oodatagi. Raamatu põhjal saab episoodilise ülevaate Anna täiesti tavalistest argipäevadest esilagu Rootsis, siis juba Saksamaal, Gruusias ja Süürias.

Sellele, miks Annaga nii juhtus, nagu ei olegi selget seletust. Pigem võib seda tõlgendada nii, et mingil hetkel oled nagu ära tehtud ja hakkad endalegi ootamatult uskuma seda mida seni ei uskunud, tajuma seda mida enne ei tajunud, kuulma seda mida varem ei kuulnud ja nägema seda mida kunagi varem pole näinud. Saada moslemiks, muutus tasapisi pähe imbunud kinnisideeks. Anna kirjeldab üsna detailselt seda perioodi, kuidas temast sai järk-järgult tõsiuskne moslem. Sellele teele asunud, oli ta sattunud nagu pulbitsevasse nõiakatlasse, kus keedetakse uimastavat droogi, mis paneb  pähe uued reeglid, käitumisnormid, veendumused. Isegi see, kui miskit näis hetkeks vale olevat, siis sellele otsis ta ise enda sees vabandusi, et mitte näha selle usu äärmuslikke varjupooli. Anna lugu näitab, kui kerge on sattuda ekstremisti meelevalda. Kusjuures üllatav on see, et tema ei ole omal maal ainuke, samasse situatsiooni sattunuid oli teisigi. 

Erilisi emotsioone selles loos ei jagata, kirjutatud on konkreetselt, lakooniliselt, lühidalt, kuid siiski piisavalt palju, et saada selge ettekujutus Anna sellest eluperioodist. Samas ei ole ka otseselt kahetust tunda - lihtsalt nii oli, aega tagasi ei keera ja olnu eitamine ei muuda midagi. Kindlasti on selline avameelsus abiks analoogsetesse suhetesse sattunutele märkamaks ohumärke. Seda enam, et maailm on avatud, rahvad ja kultuurid segunenud. Raamatus on parajal määral islamist ja sellega seonduvatest riitustest ja toimingutest juttu. Kirjutatud on see ajakirjanikuga kahasse, nii et peamine on Anna lugu, kus mõned peatükid saab sõna ka Anna vanim poeg. Lugeda saab ka kirjavahetusi ja mõningaid protokolle.

Kuna terrorismi oht on tänapäeva maailmas olemas igal sekundil, siis mida rohkem me sellest teame, seda parem on,  ja seda eesmärki ka raamat täidab - Anna kirjeldatud kogemuste kaudu saab üsna palju teada terrorismi olemusest ja tema lugu võib olla hoiatavaks õppetunniks. Lisaks on lugeda lihtne, raamat on põnev ning lugemiseks kulub aega vaid paar õhtut.

Raamatu sain lugemiseks ja tutvustamiseks kirjastuselt Varrak.

Raamatus on 260 lk.

Oli põnev, meeldejääv lugemine!

P.s.  Eestit oli selles loos ka: Stereos mängis Arvo Pärdi muusika. Lk 29

Vaata ka klippi pealtnägijas, kus Mihkel Kärmas teeb intervjuu Annaga.