Mount Kopenhaagen on inimtekkeline mägi, mida ehitati ca 200 aastat. Ühes
ehitamisega tekib sinna mäele elu : seal elavad inimesed ja ka loodus asub
kujundama rajatut omasoodu, laotades peale aastate kihte, kasvatades
taimestikku ja pakkudes kodu metsloomadele-lindudele. Inimene unistab, loob,
ehitab, rajab, unustab ja siis tuleb loodus ning seab elu enda järgi. Sellest
mäest on aga sündinud ka seitseteist omamoodi novellilaadset lugu, mis mingil
viisil siiski ühilduvad ja jätavad pigem terviku mulje. Mägi on vaid platvorm,
mis pakkus eluaset sellistele veidratele olevustele nagu lindinimesed,
kompostihunnikuelanikud, tulnukapidajad ... Need on vaid mõned vihjed
veidratele lugudele.
Seega tegemist on realismi ja millegi ebamäärasega seotud lugudega. Kirjanik
on täiesti kastist välja mõelnud ja loonud originaalse kombinatsiooni nende
inimkesksete lugude ja n.ö mäe tervise ülevaate kajastamisel. Mulle ei meeldi tavaliselt
sellised fantaasiaküllased lood, mida päriselt ei saa ju olemas olla, kuid siin
oli mingi fluidum, mis köitis ja pani mõtlema unistuste, tahtejõu ja asjade
toimumise võimalikkuse üle. Need lood on pisut suuremad kui elu ise, mulle
tundub nii, ja iga lugeja saab luua nende lugude juurde oma arusaama, sest
kirjanik mingit selget sotti ju ei paku. Mõni lugu näib esialgu pisut vastikki,
kuid lõpuks see vastikus ei jää siiski domineerima. Hoogsa sulega kirjutatud lood
- mulle meeldis see lugemine, sest mõnikord tahaks ka ise ennast kastist välja
lugeda.
Hiljuti Rummu karjääri inimtekkelistel mägedel ronides kangastusid mulle need Mount Kopenhaageni novellid ja mõtlesin, kui palatvorm (mägi) on olemas, siis lugusid sinna luua vast ei olegi nii raske. Ka need Rummu karjääri künkad on aastatega endale uut ilmet kasvatanud, tuul-päike-vesi vagusid süvendanud, puud ja muud taimed on kasvama hakkanud, vast ei olegi sinna lindinimesi jt imelikke olendeid nii raske juurde mõelda. Vähetreenitu loodaks küll ka selle künka tippu ronides, et tal oleks tiivad ja sabasuled :)
Kirjastus: Varrak, 2020
190 lk
No comments:
Post a Comment