Minu geniaalne sõbranna

Itaalia kirjandus ei ole sattunud minu lugemislauale sageli. Ja nüüd siis valisin Elena Ferrante „Minu geniaalne sõbranna“ lootuses leida midagi hingele ;). Elena Ferrante on kirjanikunimi. 

Raamat viib 50ndate aastate Napoli agulitänavatele, kus kasvavad suureks sealsed noored. On suhteliselt karm aeg, vaesus ja ülekeevad emotsioonid mõjutavad ka laste argipäeva ja õppimisvõimalusi. Raamatu nimitegelane Elena ja Lila on sõbrannad. Lila on väga andekas, Elena väga töökas. Lila on inetu pardipoeg, kellest sirgus kaunis luik, Elena on enda välimusega rahulolematu ja Lilat jumaldav ebakindel tüdruk.  Kui Elena vanemad on nõus ära kannatama tütre õpinguteks tehtavad kulutused, siis Lila vanemad sellega nõus ei ole ja Lila peab pärast põhikooli asuma vanemate ärisse tööle. Sealt alates hakkavad nende teed hargnema ja kokkupuuted vähenema, kuid Lila on Elenal südames alati.

See raamat oli nüüd küll midagi väga head ja mõnusat, kus kogu inimlik olemine: suhted, lapselikud mõtted, unistused, kadedus on hästi ehedalt kirjeldatud. Üsna rohkearvuliste tegelastega raamat pakkus erinevaid suhteid: suhted vanematega, sõpradega, tüdrukute omavaheline läbisaamine, esimesed armumised, meeldimised, pettumised, lapselikud soovid ja unistused. Kusjuures need unistused olid ka ajas ja võimalustes muutumises. Nii kujunesid Lila ja Elena unistusedki vastavalt oludele ja võimalustele. Küllap ongi itallased temperamentsemad, tulisemad oma emotsioone väljendama, kuid kuidagi väga palju koduvägivalda näis olevat sealses elus. Vägivald näis olevat argipäeva normaalsus. Mulle väga meeldis tüdrukute omavaheliste suhete kirjeldus, selles oli nii armastust kui kadedust  ja vihkamistki. Ikka on nii, teises inimeses ei ole kõik sada protsenti meeldiv, erinevad inimesed, erinevad arusaamad. Ja isegi siis ei meeldi kõik, kui sa seda teist inimest jumaldad ja teatud viisil jäljedadki. Sellised need suhted ju ongi, kord ollakse sõbrad ja samas tahetakse üksteist üle trumbata, olla targem, ilusam, ihaldatum.

Mina olen kasvanud maal ja palju väiksemas asulas kui raamatus kirjeldatud, kuid lugedes tuli mullegi lapsepõlv meelde ja ka teatud emotsioonid ujusid sellest kaugest ajast pinnale, sest on ju isegi oldud, ma ei tea kumb, kas sukk või saabas J Minu geniaalne sõbranna“ oli imehea kaaslane ühel vihmasel puhkuse päeval. Igatahes loen kindlasti ka järgnevad osad ja küllap vaatan ETV2-s näidatud filmi osadki ära.

Kirjastus: Varrak, 2020

272 lk