Saša Stanišic „Hunt“
Saksa keelest tõlkis Eve
Sooneste
Kirjastus: Tänapäev, 174
lk
Ema paneb Kemi kirja metsalaagrisse.
Poisile ei ole see just meeltmööda, aga kui peab, siis peab. Seltskonnas on
nagu ikka kõik omamoodi, keegi on kiusaja, keegi on aitaja, keegi on lihtsalt
unistaja. Laagris viibitud aeg paneb proovile märkamisoskuse ja headuse ning ka
kohanemisvõime looduslikes tingimustes, kus on sääsed, putukad, lõkkeõhtud ning
kuhu peab iga laagriline ka ise panustama.
Peamiselt siiski noortele
mõeldud raamat on üsnagi mõtliku ja mõtlemapaneva sisuga, on ju teemadeks
koolikiusamine, autsaideriks olemine ja iseenda leidmine. Siiski ei ole see
sünge raamat, vaid ikka helgemapoolne, milles hundi-tegelane on n.ö
sümbolistlik, kujutledes hirme ja looduslikku metsikust. Miskit siin juhtub ja
samas ei juhtu ka. Kas sekkuda või mitte, selles on küsimus?
Minu jaoks kiire
lugemine, ja kindlasti soovitaksin lugeda 12-14 aastastele.
Me oleme kas armunud
või mitte. Pealikud või mitte. Me oleme kokad või laagrikasvatajad või
armastame ümiseda. Me oleme hundid või mittehundid. Me oleme Marko või Jörg või
sina. Meil on kas meeletult õnne või pole seda üldse või on mõnikord. Me jätame
oma jälgi kõikjale lk 174
