Ulvi Mustmaa “Minu Island”
Kirjastus: Petrone Print,
2026
304 lk
Ulvil sai kõrini paberimäärimise
tööst, lapsed olid iseseisvad, muid takistusi polnud ning sündis otsus minna ennast
uuesti otsima, leidma ja muidugi seiklema. Paik, kus pikemalt peatuti, oli
Island. Tööks sai täiesti tavaline majutusasutuse elukorraldus ja sealsed väljakutsed,
kuid see töö võimaldas saareriiki uurida iga kandi pealt.
Tarvo Nõmme „Minu Island“
oli kindlasti üks minu-sarja lemmikuid, nüüd siis lisandus teine. Ilmselt on
asi ikka saares, et see soodustab sulejooksu ja mõttelendu ning toob välja ka
kirjutaja vahva huumorisoone. Lõbus oli lugeda neid seiklusi ja ka argist elu, sest
kirjutatud oli hästi vaimukalt ning võib olla täiesti argisest sündmusest oli
saanud ka omamoodi seiklus. Nõuandeid Islandile mineku plaanijatele oli ka ning
kokkuvõttes üks lahe ja muhe lugemine.
Äratundmisrõõmu oli veidi
samuti, aga minu Islandi kogemus on suuresti Kuldne ring ja pisut veel. Igatahes
nüüd saan aru, et ikkagi tuleks veel üks trett sinna teha.
No comments:
Post a Comment