Meil ilmub üsna palju raamatuid sellest, kuidas elada, hingata, olla
õnnelik. Inga Lunge raamatu ilmudes mõtlesin, et see siin on üks järjekordne
õnnelikkuse õpetus, kuid Inga on ise on nii särav ja tuntud, et tema raamat
ikkagi ahvatles lugema.
Inga on kirjutanud kirjad endale meeldetuletamiseks ja oma lastele teele
kaasa. Need kirjad sisaldavad igapäevaseid, argiseid tähelepanekuid elust
endast, Inga enda sisemisi tundmusi. Muidugi on need ka õpetussõnad, sest
milline ema saadaks oma last eluteele ilma nendeta. Seda raamatut lugedes tundsin,
et need on minu mõtted, minu sõnad samuti. Lihtsad tähelepanekud, mida koolis
ei õpetata. Koolis ju ei räägita sellest, kuidas kasvatada enesekindlust,
kuidas kõigest halvast lahti lasta, kuidas oma tunnetega hakkama saada, kuidas
iseendasse suhtuda jne. jne. Lihtsad, armsad kirjakesed, milles on sisu ja
sügavust. Ja kui võtta nii, et üks järjekordne õpetus, siis on see ikkagi väga
armsas sisus ja vormis õpetus.
Olen veendunud, et need samad mõtted on enamusel lapsevanematel oma peas
olemas ja selliseid häid soove sooviks ka enamus meist oma lastele teele kaasa
öelda, aga tavaliselt me ei suuda neid niimoodi kenasti sõnadesse vormida. Aitäh Inga, et sa
oled meile kõigile mitteoskajatele abiks! See raamat on tore kingitus ellu astujatele, ka
gümnaasiumisse, ülikooli astujatele. Ja
aegajalt on vaja igal meist meelde tuletada, kuidas end vaimselt õigel teel
hoida, ka selleks on raamat väga hea.
Ilusaid sõnu ei ole kunagi rumal öelda, kellegi päeva ei
ole kunagi rumal ilusamaks muuta. See ütlemise hetk ei pruugi enam kunagi tulla
lk 44.
Kirjastus: Tammerraamat, 2020
101 lk
No comments:
Post a Comment