Slava Kurilov oli
Nõukogude Venemaal sündinud kasvanud okeanoloog. Sügaval nõuka-ajal, 1974.
aastal osales ta kruiisil Vladivastokist ekvaatorile sõitvalt laevalt
põgenemise mõttega. Tema unistustes olid alati olnud palmid ja idülliline rand.
Selle unistuse poole püüdles ta juba varases nooruses valmistades ette end nii
füüsiliselt kui vaimselt. Mees tegeles jooga ja teiste vaimu tugevdamise
tehnikatega. Soodsal hetkel hüppas ta ookeani, kaasas vaid lestad, mask ja
hingamistoru. Ta oli küll kõik väljaarvestanud, kuid keset ookeani see arvestus
osutus pisut valeks. Algas meelierutav seiklus.
See põgenemise
teekond ja võitlus elu eest ookeanis oli üdini põnev ja õudne ka. Kui
ümberringi on veteväli, hiiglaslikud lained, orienteerumise märke pole alati
võimalik lugeda, siis jääb loota vaid õnnele. Kuna mees kirjutas raamatu, siis
on ette teada õnnelik lõpp.
Mulle meeldis, et
selles loos oli kirge ja emotsioone, k.a hirm ning kuidas sellega toime tulle.
Ka raamatu vaimu kasvatamise osa oli arendav, viib ju sihikindlus sihile.
Põgenemine näis pigem vaimne eksperiment, katsumus, poliitilised põhjused jäid
tagaplaanile, kuid nad olid siiski olemas.
Kirjastus: Argo,
2022
199 lk
No comments:
Post a Comment