Täiesti juhuslikult sattus ette dr Anna Lembke „Dopamiinisõltlased“. Sõltuvuse teema on huvitav – ei teagi, kas on inimest, keda see teema ei puuduta, ükskõik siis, kas otseselt või kaudselt. Seda enam, et sõltuvust tekitavate toodete ahel aina pikeneb ning igasuguseid ohte kerkib juurde nagu seeni pärast vihma. Ole ainult mees ja oska end eemale hoida. 😉
Ega see raamat ju iseenesest neid sõltuvusi ära ei võta, kuid ta annab ikkagi mingid väikesed sammude juhised, mida võiks endale eesmärgiks seada. Esimene samm on kindlasti sõltuvuse tunnistamine ja enda sidumine mingi otsusega. Kui see juba tehtud, siis on osa probleemist lahendatud. Sõltuvust tekitavate asjade nimekiri on pikk isegi siis, kui jätta välja alko, narko, sigaretid ja digiuimasti. Üllataval kombel mainib autor ka selliseid sõltuvust tekitavaid tegevusi, millest ei oskaks arvatagi, et see ka nüüd probleem võiks olla. Anna tunnistab oma armastusromaanide lugemise sõltuvust. No jah, kui hakata mõtlema, siis võib sedagi tegevust hing nii väga vajada, et sellest loobuda kuidagi ei saa, seega teatud mõttes on probleem. Igatahes rõhub autor aususele – ole eelkõige enda vastu aus ja julge tunnistada ka teistele.
Ei ole minagi neist sõltuvuse teemadest prii. Digisõltuvus on igas eas inimesele väga kerge tekkima, kui oled kord juba selle maailmaga tutvust teinud. Eks ta võib su endale võtta kogu täiega, kui seda lasen teha. Mõtlen nüüd natuke. 😊
Meie heaolu võti peitub enese sohvalt püstiajamises ja oma tegeliku, mitte virtuaalse keha liigutamises lk 184
Kogetust rääkimine annab meile selle üle võimu lk 213
Siirus tõmbab inimesi ligi, eriti siis, kui oleme valmis oma haavatavust paljastama lk 220
Kirjastus: Rahva Raamat, 2023
274 lk, ilma registriteta
No comments:
Post a Comment