Jäätmeteta kodu

 

Bea Johnson annab oma raamatus „Jäätmeteta kodu“ nõu, kuidas elada prügivabalt. Prügi on igal juhul päevakorraline teema – kogu maailm põeb teatud moel asjade hullust ja sellest tekkivat prügihaigust. Kui enesele teadvustada probleem, siis tekib tahtmine vähema pahna sees elada küll. Selge on see, kui soetad endale mingi eseme, ükskõik siis, kui väikese, tahab see ese sinult tähelepanu. Sa pead tema kusagile panema, mõnikord eest ära tõstma, mõnikord teda otsima. Seega soovitab ka Bea vaadata oma asjadele kriitilise pilguga ja viia nende kontsentratsioon kodus miinimumini. Kõlab hästi küll ja nõustun üsnagi, kuid koristades ärkab nostalgia ja see vana tuntud „äkki läheb vaja“ räägib enda eest.😀 Raamatu mõned nõuanded on tegelikult üsna ekstreemsed, no näiteks äärmuslik on lasta koeral taldrik enne pessu panekut üle lakkuda.😂 Mõni idee tundus ka päris küsitav, näiteks koerale toidu sisse küüslaugupulbri panemine kirbupeletamise profülaktikaks on minu teada talle ohtlik. 😱

Aga muidu on siin toredaid ja kasulikke nippe, õpetussõnu, ja kirjastaja on lisanud ka iga teema kohta, kuidas meil Eestis on. Käiakse läbi üldiselt kogu elamine ja ka erinevad teemad nagu matkamine, kinkime jms. See eluke käibki kuidagi ringiratast, ka selles prügivabaduses oleme kunagi elanud: nõuka ajal oligi müügil enamasti lahtine kaup ja käisidki oma kilumannerguga ostmas. Paraku toona ei osatud jäätmeid käidelda. Nii et nõukaaegsetele inimestele selles raamatus on midagi uut küll, kuid mingi osa on ikkagi juba vana tuttav. Natuke aega võiks pärast raamatu lugemist pühendada ka erinevate veebilehtede uurimisele, mis on raamatu lõppu lisatud. Igatahes põnev lingikogu. Vaatamata sellele, et ma päris igat rida ei lugenud, on see siiski inspireeriv, tegudele ajav raamat. 

Kirjastus: Helios, 2019

376 lk