Ameerika pind

 +

Mõnikord mind hirmutavad paksud raamatud, kuid Jeanine Cummins´i  „Ameerika pind“ tutvustab end suure ja haarava loona ning muidugi tuleb see raamat minuga koju.

Mehhiko, kaasaeg, jõugud, migrandid – need on peamised selle loo märksõnad. Lydia on uuriva ajakirjanikuga  õnnelikus abielus  olev noor naine.  Paaril on poeg Luca, kelle 8 aastase taip on teravam kui pliiatsil.  Naine peab Acapulcos raamatupoodi, ja kui ühel päeval astub poodi Javier, kes on šarmantne, tark ja vaimukas, tekib Lydial temaga sõprussuhe. Lydia aga ei tea, et mees on allmaailmaliider ning kui tema mees avaldab Javierist raamatu, on tragöödia kindlustatud. Lydiast ja Lucast saavad migrandid, kes võtavad ette hullumeelse teekonna USAsse. Algab võitlus elu eest.

Haarav oli see lugu tõepoolest algusest lõpuni ning lugemises oli raske pause teha, sest süžee oli nii pingerikas ja põnev, ning ootamatud käigudki olemas. „Ameerika pind“ on hästi filmilik lugu, kuid raamatu eeliseks on palju rohkem kihte, kui ühel filmil iganes saaks olla. Üldiselt sedasorti raamatud lõpevad hästi, see tegi pisut muretumaks sellise karmi teema lugemise. Siiski teekond sinna hästini oli kõike muud kui kerge. Keda näiteks tapmise, suremise, vägistamise stseenid häirivad, neile ei soovita üldse lugeda, sest jõukude liikmed ei tee vahet naistel ja lastel ning neid kurjakuulutavaid kirjeldusi siin oli. Samas oli ka hoolimist, armastust ning halastust. Nagu ikka, igal pool on  inimesi igat masti. Ma ei tea, kas tegelikult on ka see Mehhiko kartellide värk nii hull, kuid mingi selgema pildi migrantidest, nende mineku põhjustest, teekonna raskustest, tõi see lugu küll. Eriti veel nüüd, kui taas on migrantide laine vallutamas ühte piiri. Nii et päevakohane, ja tegelikult on õudne mõelda, et keegi kusagil ei saa elada oma kodus rahus ja õnnes, et ta peab arutult põgenema ja oma elu eest kartma.

Kirjastus: Rahva Raamat, 2021

485 lk