Monday, February 15, 2016

Euroopa sügis



Sellist raamatut, kus tagakaane info põhjal selgub, et juttu tuleb muuhulgas ka eestlasest Ruudist, ei saa lugemata jätta, eriti kui kirjutajaks ei olegi eestlane, vaid hoopis inglise kirjanik Dave Hutchinson.
Tegemist on tulevikuaja, 21. saj teise poole romaaniga. Euroopa on killustunud väikesteks riikideks, Eurooapa Liidust ei ole midagi alles jäänud. Riigipiirid on taas suletud ja suure Schengeni asemel on taastatud range passikontroll. Sellistes oludes töötab eestlane Ruudi ühes Krakowi restoranis kokana. Ootamatult tõmmatakse ta tegevaks ühte salajasse kulleriorganisatsiooni.
Ootamatu ja omapärane oli eestlasest Ruudi tegelaskuju. Minu arvates edastati selles loos päris hästi eestlaste olemust – visa, töökas, sihikindel, sõnapidaja, tahtejõuline. Raamatut lugedes tekkis huvi - kas autor on seotud Eestiga, kõik Eestiga seotud taust tundus kuidagi väga õige ja tuttav. Leidsin ühe intervjuu kirjanikuga, kus ta väidab, et on põhjalikku eeltööd teinud enne kirjutamist. Seda oli tunda küll.
Vaatamata sellele, et tegemist oli tuleviku ühiskonnaga ja teadupärast me tulevikku ette ei tea, siis  tundus see tulevik tänapäeva seisukohast vaadates siiski üsna realistlik. Nagu oli raamatus öeldud, et majandus-, pagulaskriisid ja gripipandeemia olid teinud oma töö ja Euroopa Liit ei pidanud survele vastu. Ette me ei tea, aga mine tea?! Ideena hea on näiteks triipkoodide olemasolu auto numbrimärkidel, et maksuliste teede kontrollarvutid oskaksid automaatselt neilt koode lugeda ja tasu võtta. lk 156
Raamatu esimene pool oli kuidagi igav, vaatamata sellele, et toimus palju tegevusi, tegelasi oli palju. Kusagil keskpaigas põnevus kasvas, sest avati  rohkem Ruudi tausta, jõuti välja koguni Eestimaale, täpsemalt Lahemaale, kus elasid Ruudi isa ja venna pere. Kusjuures Ruudi isal oli idee muuta ka Lahemaa iseseisvaks riigiks ja isegi laulupidu kavatseti sinna üle viia.
Kui raamatu esimeses pooles suurt ulmet nagu ei märganudki, siis lõpu poole ulmelisus sisus kasvab. Käiku tuleb ka nähtamatu riik. Samuti muutub sisu raamatu arenedes kriminaalsemaks. Omaette teema oli spionaaž, kõik olid kõigi spioonid ja lõpuks ei saanudki sotti, kes kelle heaks töötasid.
Üldiselt võib öelda, et mind ei köitnud see lugu (v.a Ruudi ja Eestimaa). Küllap ei ole sellised spioonilood minu rida ja ega ma ulmest ei ole kunagi vaimustunud. Kokkuvõttes meenutas see raamat ühte igavat action filmi, kus tegevusi on ülipalju, aga see kõik võrdub nagu „kanad takkus“ sebimisega – midagi kogu aeg toimub, aga eriti nagu kusagile välja ka ei jõuta.
Meeldis küll  (eht eestlaslikult) see töö ja vaev, mida oli nähtud selle raamatu kirjutamiseks. Ka väljamõeldised ei ole siin juhuslikud.
Kirjastus: Varrak
292 lk

Monday, February 8, 2016

Suur Gatsby

Lugesin 1966. aastal ilmunud raamatut. Kirjastus Eesti Raamat

 
Haruki Murakami „Norra metsas“ mainitakse F. Scott Fitzgeraldi „Suur Gatsby“ lugu, peategelane Wantanabe loeb seda mingil hetkel. See tuletas mulle meelde, et mul on siiani lugemata  esmakordselt 1925. aastal avaldatud raamat, mis kuulub kindlalt kirjandusklassika hulka.

Lühidalt sisust:
Minajutustaja Nick satub elama tema sõnul eriskummalisse paika Long Islandil. Tema naabriteks on uhked häärberid, neist ühes elas talle tundmatu härra Gatsby, kellest oli liikvel palju legende ja lugusid ning kelle  kuulsus oli mitmeti mõistetav ja rikkuse tagamaad kaheldavad. Tema juures peeti suurejoonelisi pidusid, elati pillavalt priiskavat õukonnaelu ja külalised kutsusid end tavaliselt kohale ise. Nick ise ei söanda minna, tema saab siiski lahke kutse Gatsby majja. Pikapeale selgub tõsiasi, et too Gatsby varjab oma hinge taga mitte nii väga suursugust minevikku. 

Minevik saab su alati kätte, öeldakse ja nii on ka Gatsbyga. Ajutine rikkus on fassaad ja vahend kunagise armastatu Daisy püüdmiseks. Paraku aga armastusest enam armastab Daisy raha. See on raamat unistustest, mis on sageli ilusamad kui elu ise.

Raamat on küllalt õhuke, vaid 163 lehekülge ja sellepärast on mõistlik varuda lugemiseks nii palju aega, et see läbi lugeda ühe hooga. Mina lugesin seda väga jupiti, pikema aja jooksul ja olen üsna kindel, et nii läks päris palju kaduma. Kohati pidin lehti uuesti tagasi keerama ja üle vaatama, meelde tuletama. See lugu vajab rohkem sisse elamist ja sügavamat ettekujutamist. 




Tuesday, February 2, 2016

Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtmatust Akslist



Vahelduseks lasteraamatut lugeda on väga värskendav, eriti kui autoriks on Piret Raud, kes kohe oskab märgata neid kitsaskohti suhetes, mis ikka ja jälle vajavad ülerääkimist ning luua lugu selliselt, et ka täiskasvanulgi ei jookse lugemine mööda külgi maha. Märkamise, hoolimise teema on oluline igas vanuses inimestele.
Tagakaane jutuke: Sander on täiesti tavaline poiss, kes elab oma emaga kahekesi suure pargi lähedal neljakorruselise maja esimesel korrusel. Nagu enamik poisse armastab Sandergi jalgpalli ja šokolaadijäätist ning pühapäeviti kaua magada. Ka Sandri emme on täiesti harilik, kuid seda päevani, mil ta kahaneb nii tillukeseks nagu mõni legomehike. Sellest hetkest saavad alguse imelikud juhtumused, milles löövad peale ema ja poja kaasa ka kodutu koer Muri, nähtamatu poiss Aksel, mitmekülgne onu Allan ja seltskond kaisukarudega daame.
Olulisemad tegelased on juba pealkirjas ära märgitud, kuid lugu jutustavad Sander ja Muri vaheldumisi. Mõnusalt muhe ja hoogne raamat, kus miski pole võimatu ning mis peamine - parasjagu õpetlik ja arutlemisainet pakkuv, millest kasvab välja kohe palju mikse:
Miks kahanes Sandri emme? Miks valis Muri oma sõbraks Sandri? Miks Sander ei ajanud  hulkuvat Muri ära? Miks Aksel oli nähtamatu? Miks ta nähtamatu olles teiste asju ära peitis? Miks Aksli emme armastas koosistumisi kaisukarudega daamidega? Miks onu Allan liitus mõmmide klubiga? Miks õpetaja kurjustas, kui asjad olid kadunud? Miks tordil ei tohiks olla kaks pruudikuju? jne. jne. Küsida ja arutleda on siin oi kui palju ja kõik küsimused saavad raamatus ka vastuse.
Hulkuv koer teab väga hästi tunnet, et oled justkui paljas õhk. märkamata olemise tunnet, kui sinu poole vaadatakse, aga sind ei nähta. lk 41
Väga tore raamat, kes loeb, see ei kahetse!
Boonuseks on autori lustakad minimalistlikud pildid.