Minu Leedu

Sven Vahar on elanud ja töötanud Leedus ning sellest kogemusest on valminud raamat. Sveni Leedu on igati muhe ja asjalik. Puudutab tööelu ja isiklikku olemist, kuid selles on ka palju Leedut just sellise tavalise turisti vaatevinklist. On lihtsad soovitused, kuhu minna, kuidas liigelda, mida vaadata, keda kohata…  Igati tore lugemine, selline kerge ja helge. Eriti meeldis mulle, kuidas ta  kirjeldas otsust kolida Leetu ning kuidas sellesse suhtusid sõbrad-tuttavad. Ei ole ju tavapärane kolida välismaale, mis ei kõla üldsegi välismaa moodi,  ning lisaks ei ole ka prestiižne elada välismaal, mis nagu ei olegi välismaa. Minu jaoks oli see raamat mõnus vahepala argipäeva.  

Minule seostub Leedu täpselt samamoodi nagu raamatu autorilegi „see kolmas Baltimaa“ (nii ütleb raamatu alapealkiri samuti). Läti on naaber ja oluliselt tuttavam. Leedust ei tea suurt midagi. Olen kunagi nooruses käinud Vilnjuses ja mõne korra olen sõitnud läbi Leedu Euroopa poole, minu tütre sõbranna on leedulanna, olen lugenud Ruta Sepetyse  „Hallaaegade algus“ ning vanast ajast on mälus Kaunase Žalgiris ja Arvydas Šabonis – see on kogu minu Leedu vist. Nüüd võib minu kokkupuutepunktide ritta lisada ka „Minu Leedu“, mis lõi sellest riigist parema pildi küll.

Kirjastus: Petrone Print, 2020

264 lk