Andrus Kasemaa „Minu kangelased“
Kirjastus Varrak, 2025
294 lk
Seekord tutvustab Andrus Kasemaa oma kangelasi - lood on emast, isast, vanavanematest, papist, ema sõbrannadest ja teistest inimestest, keda elu talle ette söödab, ning nii nad ongi lugulaulu sisse sattunud. Andrus loob oma lugusid tähelepanekute põhjal, et kuidas kunagi olid ja kuidas võiksid need asjad nüüd käia. Et siis mis asjad? Ikka kõik see, mida argielu on ette toonud, millise pagasi kanda andnud. Seega arutluse teemad on mõttevoona seinast seina ja enamasi nostalgiast kantud. Kusjuures lahkab ka oma unistusi, seiklusi ning enda olemustki.
Nii et Andrus Kasemaa taas oma headuses - see on tekstiilu ja elu sügavuse raamat. Need 25 lugu on üsna seikluslikud, pisut iroonilised, natuke naljakad ja oma nukruseiva ka olemas. Mina tõesti nautisin. Ma ju tegelikult otsesõnu ei tunne huvi selle vastu, mis hullusi ajas tema isa või millega tegeleb ema või naabrimees, aga omamoodi läbilõike meie lähiajaloost kirjeldatud inimeste kaudu annavad need lood küll. Ning lisaks, ka tavaline inimene oma tavalises argipäevas on kangelase tiitlit väärt, vähemalt iseenda või oma lähedaste silmis.
No comments:
Post a Comment