Tiia Mattila „Joobe
soundtrack“
Soome keelest tõlkis
Lauri Juursoo
Kirjastus: Elust Enesest,
2026
172 lk
Riho püüab jätta
klassikaaslastele ja kõigile teistele mulje, et tema elus on kõik korras. Raske
on avaldada tõde oma alkohoolikutest, töötutest ja võlgades vaevlevatest
vanematest, kui koolis sõbrad räägivad perereisidest, kingitustest, trennidest
jms. Poiss peab aga selleks, et mingitki elustandardit hoida, pudeleid korjama,
kaltsuka riietega äritsema. Kuniks ühel päeval nn paha poiss Niko näeb teda
pudeleid korjamas ning pakub välja tõhusama teenimise võimaluse. Riho kasutab
saadud ideed ning mässib end üha sügavamale valedesse ja varjamisse.
Kui mõni selline
probleeme tõstatav raamat võiks mõjuda noortele isegi inspireerivalt (proovin ka), siis käesolev seda tunnet ei
loo. Siin on põhirõhk varjamisel ja endasse tõmbumisel ning lugedes saad aru,
kui vale on varjata ja valetada oma elu ilusamaks, kui see tegelikult on. Tekst
kergesti loetav ning teema aktuaalne. Igal lapsel siin maapeal peaks olema
õigus sündida armastavasse, austavasse, hoolitsevasse perre, aga kahjuks see
nii ei ole. Liiga paljud lapsed peavad kaasas kandma ka oma vanemate koormaid
ja tegema nägu, et kõik on korras.
Vajalik lugemine kõigile!
Parimates valedes on
pool tõtt ja vahel võib ka see tõde olla liialdatud või aegunud lk 59
Joobe soundtrack koosneb
liiga valjust muusikast, veel valjemast naerust, möödalaulmisest, pehmest
keelest ja lahti klõpsatavatest purkidest lk 88

No comments:
Post a Comment