Katki

 

Seekord valisin jälle lugemiseks debüütromaani, seekord Tea Lallilt. Kuna oleme raamatu autoriga n.ö ametiõed, siis omamoodi põnev ootusärevus oli ka sellest tingituna üleval. Võib kohe ära öelda, et minu arvates võib teda pärjata kirjaniku austava nimetusega küll.

Raamatu peategelane Ragne on keskeas naine, kes ei ole end siiani päriselt leidnud. Kõik on nagu olemas, mees, laps, kodu, kuid tema kurvameelne hing ei lase armastust ja õnneliku olemist kogeda. Naine üürib endale maamaja üksildases paigas. Seal tekib äratundmine, et see ongi see õige paik. Paik, kus sirvida oma vanu päevikuid, mõelda  mõtteid õigeks, sorida  mälestustes ja alustada isikliku luuleraamatuga. Vana maja kannab endas saladusi, Ragne leiab vana perenaise märkmiku. 

See on väga tundelise ja kurva algusega raamat. Ragne märkmed on täis kurbust, ängi, kohati lausa morbiidsed, samas mingi seletamatu igatsuse ilu on neis samuti olemas. Raamatu edenes tuleb veidi helgemaid noote juurde või õigemini reaalsus sunnib meenutuste asemel tegutsema ning kogu olustik ja tegevus muutub praktilisemaks. Tegutsedes ei ole aega end valusate mälestustega piinata. Selgub, et majale on tekkinud tegelikud ostjad ja lisaks ka vana perenaise märkmikust loetud saladus peab lahendatud saama. Raamatu lõppedes midagi lahtiseletamatut õhku rippuma ei jää.

Müsteeriumi ja salapära lisab vanaperenaise silmadega koer, kes ilmub ei kusagilt ja kaob ka ei kusagile. Selles raamatus on just igatsevale hingele palju:  äratundmist, samastamise võimalust, lummust. Mingid tunded on lahtiseletamatud ja sageli on nii, et sa isegi ei tea, mida oma päevadelt ootad? Samuti pakub mõtlemisainet inimese suutmatus asju lahti rääkida, üksteisest mööda rääkimine.

Minu jaoks lõhestas just see praktilisem pool raamatu kuidagi kaheks. Kui raamatu lugemise ajal tundus majaostjate loosse lisandumine kuidagi nagu võõrkehana, siis lõpuks täitis see siiski  eesmärki.

Oli omamoodi ootamatu ja haarav lugemine!

Kirjastus: Tänapäev

287 lk

 Tea Lall  Jõgeva linnaraamatukogus. „Katki” on tema esimene romaan, mis võitis kirjastuse Tänapäev 2015. aasta romaanivõistlusel III koha.

 

Hingevõlg

 

Kuna ammu ei ole Erik Tohvrilt midagi lugenud, siis otsustasin kingitusena saadud raamatu kohe ka läbi lugeda. Seda enam, et pealkiri äratas uudishimu ja  võinuks vastasel juhul hakata painama :)

See on vanade meeste lugu, naiste lugu ikka ka, kuid ega vanad mehed ilma naisteta toime ei tule. Vähemalt nii arvab raamatutegelane Marju. Ammused tuttavad Ronald ja Madis sõidavad sanatooriumisse. Madis on leskmees ja Ronaldi naine Marju lubab lahkesti mehe nädalaks ära, et saaks ise ka abielupuhkust ja sõbrannaga aega veeta. Kõik sujukski hästi, kui üks väike salaunelm kogemata Marju suust välja ei pääseks. No ja pikkamööda selgub, et igal on oma selline pisike igatsus tagataskust võtta, mida vanasti olevat kutsutud hingevõlaks.

Eks vanade meeste hingeelu oskabki kõige paremini lahata vana mees ise ja tal tuleb see hästi välja. Mõttekäigud on huvitavad, vaimukad ja teravmeelsed. Olustik ja tegelased täiesti tõetruud ja eks lugugi on usutav. Nii võibki olla, et ühest tühisest seigast keerleb üles rohkem segadust, kui asi üldse väärt on.  Ka vanadustest ei ole siin loodud  väga kurbliku pilti. Vaim erk ent liha nõder, on nenditud pigem humoorikalt.

Raamatu lõpu poole muutus küll see suhete lahkamine veidi kordavaks ja uudsus ning originaalsus kadus. Ühte purunenud vaasi mainitakse mitu korda, kord tuleb see jutt ühe tegelase suust, siis teise. Ja kui midagi veel ette heita, siis on see teksti suurus või õigemini väiksus. On ju teada, et Tohvri lugejad on suuresti vanemaealised, kes valivad üsna sageli raamatuid riiulist kirjasuuruse järgi.

Kirjastus: Varrak

216 lk 

 

Mõrv maasika-vahukooretordiga

Seekord valisin lugemiseks toidu- ja mõrvaseguse müsteeriumi lahendamise loo Joanne Flukelt. Valikule aitas muidugi kaasa raamatu kaanel olev ahvatlev koogike, maasikatutt peal.Lake Edeni linnas on toimumas küpsetamisvõistlused. Hannah on põnevil, et saab olla žüriis. Hiljem leitakse aga üks žüriiliikmeist surnuna ja seda näoli Hannah küpsetatud maasika-vahukoore tordis. Algab uurimine. Hannah ei ole mitte üksnes kõva küpsetaja vaid talle meeldib oma nina pista ka asjadesse, mis panevad juurdlema, uurima, puurima. Toimunud mõrv seda kahtlemata on.

Söögi tegemine ja söömine toimuvad selles loos vaheldumisi uurimisega. Kui vesteldakse, siis kohvikus, kui puhatakse, siis ikka koos söögiga. Nõuandjaid on Hannah´l palju, sh ema ja õde, kes avaldavad ka väikesi nippe söögivalmistamise suhtes. Samas manitsevad nad Hannah´t ka ettevaatlikkusele ja on n.ö takistavad tegurid.

Suuresti on tegemist Kättemaksukontori laadse uurimisega, käib ju paralleelselt ka tõeliste uurijate töö.  Ka toimunud mõrv ei jäta rusuvat tunnet ning mõrvar hirmu ei külva. Lisaks on raamatule iseloomulikud: natuke nalja, ohtralt nimesid, palju dialoogi ja mitu päris retsepti, mis on väga lollikindlalt lahti seletatud ja millest mõni tundus huvitav ning läheb ehk  katsetamiselegi. Kusjuures iga retsepti lõppu on lisatud mõnus kommentaar ühe tegelase poolt.

Kokkuvõtteks: selline lihtne ajaviide, kui lugemata jätad, siis jääd retseptidest ilma ;)

Ühe siiski lisan siia lõppu, eks ole ju ahvatlev ;) 

Krõbedad rosina-kaeraküpsised

Kuumuta ahi 190 kraadini, küpseta ahju keskosas.

225 g võid

400g suhkrut

2 tl vanilliekstrakti

½ tl soola

2 tl küpsetuspulbrit

2 suurt muna

310 g jahu

240 ml rosinaid

470 ml kaerahelbeid

Sulata mikrolaineahjus suures kausis või. Lisa sulavõile suhkur ja sega. Siis sega sisse vanilliekstrakst, sool ja küpsetuspulber. Kui segu on toatemperatuurini jahtunud, sega juurde lahtiklopitud munad. Lisa jahu (pole vaja sõeluda) ja sega segu ühtlaseks. Lisa rosinad. Peenesta kaerahelbed. Kalla need köögikombaini ja töötle metallteraga, kuni nende konsistents meenutab jämedat liiva. Lisa kaerahelbed taignale ja sega läbi (tainas jääb üpris kõva). Vormi tainast käte vahel väikesed pallid ja tõstea tainapallid rasvaga määritud või küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, tavalisele plaadile peaks mahtuma 12 küpsist. Vajuta pallid kahvliga laiaks, nii et tekiks risti-rästi muster. Küpseta 190 kraadi juures 10 minutit.

Andreale meeldivad need küpsised, kuigi rosinad ei ole talle kunagi meeldinud – veider, kas pole. Lk 146/147

 Teised arvavad: 

http://epl.delfi.ee/news/martinson/raamatublogi-vaikelinna-vahukooresed-morvad?id=71125337http://juuliraamaturiiul.blogspot.com.ee/2015/07/2.html 

Kirjastus: Tänapäev

347 lk