Tuesday, December 17, 2013

Kupee nr 6


 



Meeldib või mitte, aga ühte vagunisse, ühte kupeesse satuvad inimesed juhuse tahtel. Selles loos on kokku pandud Soome tüdruk ja karmi elutaustaga vene mees. Reis kulgeb Moskvast Mongoolia pealinna Ulanbaatarisse (ehk siis Ulan-Bator – õppisin mina koolis) mööda lõputut  Siberit rongiga loksudes. Kui rong on teada-tuntud nõukogude filmi sümbol, milleta peaaegu  ükski film ei möödunud, siis ka selles  nõukaaega taasmeenutavas raamatus on rong vägagi aukohal. Toimub ju tegevus nõukogude ajas, mil kõik on aastaid vanaviisi olnud, kuid üksikud tuulekesed läänest juba puhuvad ja näitavad uutmise valgust.

Kui inimesed satuvad ühte ruumi teatud perioodiks, tekib neist hetkeks nagu sunnitud perekond. Nii ka selles kupees. Mees on jutukam, kild-killu haaval avab enda olemust, võtab endale teekeetja, otsustaja rolli. Tüdruk vaikib, jälgib meest, meenutab, vaatab iseendasse ja siiski enda üle valitseda ei lase. Kuigi peategelane on tüdruk, avatakse rohkem mehe olemust. Mees on kahepalgeline nagu nõukogude aeg - õhtul joob viina, hommikul treenib oma keha vormi. Tahes tahtmata sünnitab selline kooslus nii vihkamist kui teatud meeldivust, tüdruk kuulab ja peab tunnistama, et mehe jutus on midagi köitvat.

Rong sõidab, peatub jaamades, mõnes põgusalt, mõnesse jääb pikemalt. On õhtu ja siis hommik. Ka lugu jookseb episoodidena, kord pikemate, siis lühematena. Nagu kõik on liikumises, lumi, vesi, õhk, puud, pilved, tuul, linnad, külad, inimesed ja mõtted, muudab reis nii tüdrukut kui meest.

Mis sellest, et suuri sündmusi ja silmapaistvaid vahejuhtumeid ei toimu, on teatud ootusärevus üleval. Ootad millisena kirjeldatakse päikest järgmisel hommikul,  millisena järgmist jaama…. Eriliseks teevad selle jutustuse kirjeldused, Siberi loodus, linnad, külad ja ajalugu, mida enam meenutada ei taha, kuid sellegipoolest, nõukogudeaegse inimesena tärkavad mälukillud koledatest vaksalitest, sardelli-hapukapsa lõhnalistest puhvetitest, tähtsust-täis vagunisaatjatest.

Raamaturiiulis, teiste raamatute vahel jääb paraku selline väikene, esmapilgul silmapaistmatu raamat, millegipärast tähelepanuta ka vaatamata sellele, et sisu igal kaane osal veidi avatakse. Soomlannast autor Rosa Liksom on tõeline vene ekspert, kes oskas avada venelase hinge ja olemust.
Oli tõesti tähelepanuväärne lugemine.


Ka teised on lugenud:  
http://kirjads6gedatekylast.blogspot.com/2013/08/kupee-nr-6.html
http://arvamus.postimees.ee/1227342/neetud-ja-armastatud

No comments:

Post a Comment