Urmas Espenberg on kirjutanud raamatu, mida võib mõtestada
mitmeti. Ühtepidi on tegemist ühe inimese kujunemise looga ehk siis millisest
inimtüübist kujuneb igavene rändaja, eneseotsija, ja teisalt ka kaugeid maid ja
kultuure tutvustava raamatuga ehk siis reisiraamatuga.
Keegi S (kes võiks ehk vabalt ka Esbenberg ise olla) on
pettunud Euroopa Liidus ja Eesti elus. Oma koha otsimine päikese all ei ole
just kõige lihtsam, ja et kõik pisut selgem oleks, vaatab ta tagasi ka
lapsepõlve ehk millest kõik alguse sai. Tagasivaade on kohati põgus, mis aga
puudutab reisidega seotud seiku, siis ikka pikem ja põhjalikum. Nii viis soov end proovile panna, uusi maid
ja inimesi kogeda, teda juba tudengieas Nõukogude Liidu aegsesse Kesk-Aasiasse,
Kaukaasiasse. Edasi, nagu loogilise jätkuna
teekond, hakkamasaamise proov Ameerikas, mis läks paraku oodatust
raskemalt. Kodumaale naasmine ei toonud
samuti rahuldust hinge. Elus on nii palju
igasugust müra, et ülev oli kaotanud tähtsuse ja tähenduse. Tuli ju tegeleda
igapäevase rahateenimise ja eluspüsimisega lk 13. Juhuse tahtel satub S. tööle turismialale ja
algab põnev ränduritee mööda erinevaid eksootilisi riike. Ta on
reisikorraldaja, kelle prioriteetideks
olid juba pikemat aega olnud keskmisest põnevam elu, mõni väike seiklus, piisav
hulk päikest ning head armastust lk 10.
Me kõik oleme teatud mõttes rändajad, aga mõni meist ongi
igavene rändaja, kes ei leia asu kusagil ja ei rahuldu millestki ega kellestki.
Imelikul kombel ka naised, kes satuvad
S-i teele on kõik eranditult rahaahned tema ärakasutajad. Kogu loost õhkub sellist
mõnusolemise ihkamist - tahaks sooja, nautlevat elu. Sekka ikka tööd ja vaeva
ka, aga see kõik võiks olla seal, kus on
võimalikult mugav, kus ei peaks arutult tarbima vaid saaks hakkama elementaarsega,
kuid see elementaarne peaks olema siiski luksuslik. Raamatu lõppedes tajub S, et ega
see ränduri elugi kõige mugavam ja lihtsam ei ole.
Reisiraamatuna on lugemine küllaltki informatiivne, lühidalt
on kajastatud erinevate maade kultuuri, pisut ajalugu, loodust ja praegust
elu-olu. Samas kui ise käinud ja näinud ei ole, siis selle raamatu kontekstis
jäi see pisut kuivaks, palju käinud-näinud reisisellidele peaks aga
äratundmisrõõmu küllaga olema.
Ta oli lõpuks jõudnud
arusaamisele, et maailma on siiski ümmargune ja kord jõuab iga rändur ringiga
koju lk 188.
Riikidega on nagu naistega, et neid ei maksa väga kollektsioneerida.
Nagunii ei ole võimalik kõiki oma kogusse saada lk 207.
No comments:
Post a Comment