Wednesday, June 21, 2017

Kasvuhoonekoerad



Raamatusõbra lugemislaud võiks olla tasakaalus. Pärast natuke muserdava sisuga raamatu lugemist on hea lugeda midagi helget ja tujutõstvat. Selleks sobib väga hästi Loone Otsa „Kasvuhoonekoerad“. On ju loomad tugevad stressimaandajad ning kohe kindlasti on kirjatükil, mis kõneleb loomadest, sama mõju.
Loone kirjutab loomadest, kes elavad tema kodus, loomadest, kellele tema kodu on olnud ajutiseks peatuspaigaks enne uue kodu leidmist ja ka hüljatud loomadest, kes on vajanud lahendust oma olemasolu jätkamiseks. Siiski ei ole need lood mitte pelgalt jutustused, vaid neis on otsesõnu öeldud manitsussõnad: ära võta lemmiklooma, kui sul ei ole selleks tingimusi, aega, kannatust ja järjekindlust. Lood on kõik muhedad, mõni ka siiski kurb, sest ühe lemmiklooma eluiga on lühem kui inimesel. Tervet autori perekonda võib pidada heas mõttes loomahulludeks, sest nad on kõik valmis hädasolijale appi tõttama kasvõi kell kaks öösel. Siiski vaagitakse abi andes oma võimalusi ja ka lugudes jääb mõistusehääl tunnetehäälest kõvemini kõlama.
Kasuhoonekoerad on loomalugude sarjast kolmas raamat ning sobib suurepäraselt lugemiseks kõigile: 11-101 ütleb raamatukaas. Vanuse alammäära langetaksin veelgi, sest lood on mõistatavad ka 7-aastastele, kui lapsevanem kõrval veidi selgitab. Igatahes usun, et kõik kes selle raamatu läbi loevad, ei jäta mitte kunagi oma kiisut või kutsut või ükskõik millist muud lemmiklooma ilma peale üksinda. Seega soovitan lugeda, mida varem seda parem. 
Kirjastus: Petrone Print
184 lk
Veel räägib:
http://heikivalner.blogspot.com.ee/2017/05/loone-ots-kirjutasin-raamatu.html 

No comments:

Post a Comment