Harold ja Maude

Colin Higgins „Harold ja Maude“

Kirjastus: Tänapäev, 2023

Inglise keelest tõlkis Laura Salumets-Tutt

134 lk

Olen viimasel ajal vanema kirjanduse lainel. Ka see lugu on kirjutatud juba aastaid tagasi, 1971. aastal magistritöö tarvis, millest omakorda kasvas film, on loodud teatrilavastusi ning nüüd meil ka raamat olemas.

Üheksateistaastane Harold armastab surma: tema lemmik paik on surnuaed, talle meeldib surmasid lavastada, ta sõidab surnuautoga ning külastab võhivõõraste matuseid. Ema sebib talle pruute lootuses, et poiss ükskord ometi hakkaks normaalseks. Haroldit aga pruudid ei huvita ja kõik kohtingud lahendab ta omal viisil. Kui ta aga kohtab pea kaheksakümneseks saavat Maude, ärkavad poisis ka tunded. Maude ei ole mitte tavaline eakas proua, tema päästab linnaparki istutatud puid, ärandab autosid ja on valmis rõõmsal moel tempe tegema. Nood kaks klapivad kohe. Vaatamata vanusele ollakse ühel lainepikkusel. Aga siiski ei osata kõike ette näha või õigemini, ega teise inimese hingesoppi ikka lõpuni ei näe.

See lustakas lugu kuulub absurdihuumori valdkonda. Mõtleks, et surm on tõsine asi ja surmaga ei naljatleta, aga siinkohal on kõik vägagi allright. Tegelikult on Harold ja Maude üsnagi sügavamõtteline lugu ühiskonna moraalinormidest ning kusagile n.ö kasti surumisest. Aga seda kõike ikka satiiri võtmes. See lugu eristub, mingis mõttes meenutas Jonas Jonassoni loomingut, kus kõik on ka ülevõlli paisatud. Mulle meeldis, sest need kirjeldatud tembud olid küll kohati õudsad, aga siiski koomilised ning lõpplahendus keeras hoopis teise, ettenägemata suuna. Nii et kui sa seda elu oskad pisut kergemalt võta, soovitan lugeda sinulgi 😊

Mis sa arvad, kes jumal on?

Oh, tal on palju nimesid. Brahma, Tao, Jahve. Ja metafüüsikasse kalduva inimese jaoks näiteks Esimene Põhjus, Üks Reaalsus või Lõpmatu Juur. Minu jaoks ... mulle meeldib, mida koraan ütleb: „Jumal on Armastus:“ lk 89