Looduse ja kulla kutsel

George Madison „Looduse ja kulla kutsel“

Kirjastus: Kultuur, 1964

264 lk

Tekkis küsimus, kas George Madison on Pärnu kandi kirjanik? Keegi kunagi väitis nii, aga internet sellele küsimusele ei vasta. Äkki keegi teab? Kuid ilmselt on ta emigreerunud eestlane, sest ka raamatus on mainitud kahte eestlast, neist John Holm on loo peategelane.

On 19. sajandi lõpu kullapalaviku aeg. John töötab ajalehe "Edmonton Heraldi" toimetuses. Ajalehe omanik on ärivaistuga mees, kes haistab kauges Klondikeses toimuvat midagi enneolematut. Nii otsustab ta saata  sinna reporteriks Johni, hea füüsilise ettevalmistusega uudishimuliku noormehe, kes seiklusrikast teekonda ei karda. Nimelt oli teekond Klondikesse pikk ja vaevaline, kuna puudusid maanteed ja korralik transport. Seiklus algab.

Mulle meenutas see lugu sarja "Seiklusjutte maalt ja merelt", sest siin on samuti ürgse looduse ja kulla kutset, on looduse rütmide tajumist ning nii inimlikku tarkust kui ka lollust, vedamist ja ebaõnne looduse karmides oludes seigeldes. Ning muidugi on südant liigutav koer Lordy lugu. Ilusat armastust ja õnnelikku olemist on samuti, samas kirjeldatakse ka karmi reaalsust, mille tõid kaasa kullast hullunud inimeste hullud teod.

Nii et ehe ja aus nostalgiline lugemine. 

Kuld, see on nagu vanakuri ise. Anna talle sõrm, võtab terve käe. Mees, keda kullaläige on kord pimestanud, on päästmatult kadunud. Maasse peidetud kuld on kui sootuluke jaaniööl: kord ta vilgub siin, kord seal. Kutsub ja meelitab, lubab ja ahvatleb lk 221