Raamatuseljaluule: Raamatukoguhoidja portree

Kangelased nagu meie

Kes siis meie oleme?

Kas sina tead?

Kes ma olen?

----------------------------------------------------

Teadja

Huvitaja

Soovide hoidja

Nagu romaan

Ettelugeja

Lohutaja

Sarmikas mõtleja

Tee tarkuse juurde

Sõnumitooja

Kaitseingel

Valguse kuma

See üks ja õige

Ellujääja

Selgeltnägija

Lihtsalt ilus

Meie Eesti naine

Ihu ja hingega

Peaaegu täiuslik

Raamatukogupolitseinik

Meie aja kangelane

Keegi pole nii vinge kui meie

Olen sinuga õnnelik

Tema majesteet lugeja

Igavesti sinu 💗

Ripatsid

Anni Pea on noor raamatukirjutaja Läänemaalt. Rohkem kui raamat, avaldab muljet kirjutaja ise. Tegemist on noore naisega, kellel südikust, pealehakkamist ja tahtmist on keskmisest oluliselt rohkem. Oma kirjutamiseteed alustas ta 2015. aastal, mil avaldas ülemaailmses lugemis- ja kirjutamisportaalis Wattpad esimese novelli. Inglise keelne lugu pälvis paljude lugejate tähelepanu ja sealt hakkas veerema Anni kirjanikutee. Tähelepanuväärne on ka see, et „Ripatsid“ on avaldatud esmalt inglise keeles ja tõlgitud eesti keelde.

Tegemist on kurva armastuslooga. Anna ja Jamie abielu lõppeb nende kuuenda aastapäeva õhtul, mil mees hukkub autoõnnetuses. Jamie on kinkinud igal pulma aastapäeval naisele medaljoni, mida ei tohtinud avada mehe eluajal.  Veendumaks, et naine avab kingitud medaljonid, jääb mehe hing kahe maailma vahele valvele. Enne lõplikku teistpoolsusesse lahkumist soovib mees olla kindel, et naine suudab eluga edasi minna.

Kui lugeda seda lugu kriitilise meelega, tuleb tõdeda, et eks ta pisut rabe oli. Hüplev, natuke minevikku ja veidi olevikku ning ripatsitele oleks oodanud natuke sügavamat tähendust. Aga mõte oli hea, just see ripatsite mõte ja lahkunud hinge mure oma armsate üle.

Varsti on hingede aeg, ja mõeldes oma lahkunud lähedaste hingedele võib poetada mõne pisara küll.

Meil ei ole kunagi piisavalt aega, alati oleks veel natuke vaja. Lk 69

Kirjastus: Anni Pea ja Createspace

79 lk

Tore artikkel Annist: http://online.le.ee/2017/08/12/ameerikas-raamatu-valja-andnud-kirjanik-naeb-oma-lugusid-unes/

Veider armastuslugu

Arp Rullingo (Alfred Rullinkov) romaan „Veider armastuslugu“ kuulub Eesti Romaanivara sarja ja avaldati esmakordselt 1939. aastal kirjastuse Loodus romaanivõistluse kolmanda preemia väärilisena.

Juhan Saarde on üürinud väikesesse Loopre alevikku korteri, et kosutada oma närve, puhata ja leida hingerahu. Ta jalutab looduses, käib ja sotsialiseerub kohalikega ning teda kutsutakse ka seltskonda aega veetma. Silma hakkab talle kena neiu Erika, kes on küll kihlatud kooliõpetaja pojaga, aga kui osavalt jutelda ning veenev näida, võib olla õnnestub ka neiule muljet avaldada. Midagi õnnestub küll. Kuid närvihaigus on süvenevas faasis ja väline näiline muretus ei suuda enam peita progresseeruvat haigust.

Selles loos tegelikult ei juhtu suurt midagi. On palju suuri ülevoolavaid tundelisi sõnu, midagi sellist romantismiaegse laadset, kus puhuti suurtest tunnetest ja viskuti armastuse nimel igavikku. Loopere alevik pidavat olema Aegviidu ning härra Saardele ja preili Erikale olevat olemas olnud ka prototüübid. Tuttavad on looduskirjeldused, olen Aegviidus, Nelijärve piirkonnas käinud ja olnud lugematuid kordi, seega selle kandi pealt oli ka meeldivat äratundmisrõõmu.  Väga hästi annab see lugu edasi tolleaegset olustikku, sõnavara, mis on kohati ikka väga teistsugune, kui võrrelda tänapäeva elu-olu ja keelekasutust. Ikkagi 100-aasta tagune lugu.

Kõige suurem õnn võib ükskord muutuda igapäevaseks. Sa igatsed ja rühid ning püüad õnne, elad rahutus uimas, teed kõik, mis su võimuses, ei kohku tagasi suurte lolluste eest, et aga saavutada ihaldatud õnne, aga kui oled saavutanud lõpuks selle, ei oska sa sellest suuremat lugugi pidada. Õnn nagu polekski enam õnn. Lk 31

Lihtne eluline ja rahulikult kulgev lugu leiab kurva lõpu. Väga meeldiv on see, et raamatu lõpus on avaldatud Maire Liivametsa kokkuvõte raamatust koos informatsiooniga autorist. On ju Arp Rullingo suhteliselt tundmatu kirjanik. Seega on raamatus löödud "kõik kärbsed ühe hoobiga", ei pea infot kusagilt rohkem hankima. 

Kirjastus: Eesti Raamat

139 lk