Minu arvates avab Viktoria Ladõnskaja oma raamatus väga
hästi vene inimese hinge ja olemust. Juttu tuleb kõigest: kirjutaja enda lapsepõlv, noorusaeg, valikud,
aga ka talle oluliste isikute elud. Lisaks tunded, mis valdavad inimest, kes
elab Lasnamäel, kuidas on ja mis tähendab olla lasnamäelane.
Kõik algab ikka algusest, väikeste kildudena Lasnamäe ajaloost
tänapäeva. Iga peatükk - erinevad aastad ja ise lugu. Mälu värskendamiseks on
iga loo alguses meenutatud ajaloo tähtsamaid sündmusi, mis iseloomustasid ühte
või teist aastat. Muuhulgas on äraseletatud ka Edgari fenomen venelaste hulgas Selles mõttes sai Savisaarest venelaste
päike.
Väga hästi annab ta edasi sellist pidetuse tunnet, eestimaa
venelane ei ole 100% kohal ei siin ega ka enam Venemaal. Ajalugu on eestlased-venelased
koos elamapannud ühele pinnasele, ühte kultuuriruumi. Nüüd, kus see eestlaste
venelaste teema ehk enam nii väga aktuaalne ei olegi, aitab Ladõnskaja
kirjutatu ometi luua ja säilitada tolerantsi, mis on nii väga vajalik üksteisemõistmiseks.
Veel kirjutavad:
No comments:
Post a Comment