Kahtlus

 

On raamatuid, mida ei suuda käest panna. Ja siis on raamatud, mida pole võimalik unustada. Selline teave võib ju mõnikord ka tähelepanuta jääda, kuid seekord millegipärast kõnetas. Ashley Audrain on Kanada kirjanik ja „Kahtlus“ on tema debüüt.

Raamatu sisu kohta on raske midagi konkreetset välja tuua ilma, et see muutuks ümberjutustuseks. Aga lühidalt siiski. Blythe ja Fox on kena paar. Nende lugu on romantiline ja jätkuna kõigele kaunile sünnib ka laps. Blythe´i salgab oma päritolu, sest tema ema ei olnud just parimate emageenidega. Naises püsib kartus, et äkki ka tema.

Ma ei olegi vist varem lugenud nii vähe etteaimatavat raamatut. Kõik pöörded, mis loosse sisenevad, on väga ootamatud ning neid ei oska kuidagi ennustada. Kogu lugu on hästi psühholoogiline, inimhinge analüüsiv ning puudutab kohe väga kõiki (küllap iga ema) tundelukke ja hingekeeli. Emadus, kaotusvalu, päritolu, uskumus geenide väesse, suhted, sõltuvus,  ka masohhism on selle raamatu teemad.

Mulle läks see lugu väga korda ja ega ma ei suutnudki enne käest ära panna, kui läbi sai. Kannatasid kõik kodused supipotid ja põrandamopid.😊 Õnneks küll vaid ühe päeva. Tänaseks olen juba mitu päeva seedinud ja pean ütlema, see raamat mõjub ja mõjutab väga. Läks hinge, sest kõik oli nii realistlik. Täiesti võimalik, et nii ongi paljude naiste elus. Arutluseainet annab see raamat mitme kandi pealt. Õige pisut meenutas mulle see lugu Lionel Shriveri „Me peame rääkima Kevinist“. Ega last kasvatades me ju ei tea, kas teeme kõik õigesti ja võib olla on ka õigest kasvatusest mõnikord liiga vähe.

Kirjastus: Helios, 2021

256 lk